Kuueteistkümnes Mantra

Päikesel ja tema kiirtel on sarnased omadused. Samuti on sarnased omadused Jumalal ja elusolendeil. Päike on üks, kuid päikese kiirte molekule ei ole võimalik loendada. Kiired on osa Päikesest ning kõik kiired ühendatuna moodustavad Päikese. Päikeses on Päikese jumal ning samuti asub kõrgeimas planeedis, Goloka Vṛndāvanis, milles eraldub brahmajyoti hiilgus, igavene Jumal, mille kohta on "Brahma-saṁhitās" (5.29) öeldud:

"Jumal Kṛṣṇa transtsendentaalne asupaik on proovikivide maa, millest on ehitatud majad, mida varjutavad soovide puud. Jumal karjatab seal lehmi ning Teda ümbritsevad tuhanded õnnejumalannad, kes ootavad Teda austusega."

Jumal Kṛṣṇa transtsendentaalset asupaika on kirjeldatud "Brahma-saṁhitās". Brahmajyotit kirjeldatakse seal nagu tollest planeedist väljuvaid kiiri, mis sarnanevad Päikesest väljuvate kiirtega. Ilma brahmajyoti helendust läbimata pole võimalik midagi teada Jumala maast. Impersonalistid, kes on brahmajyotist pimestatud, ei saa tunnetada Jumala tõelist asupaika ega ka mitte tema transtsendentaalset kuju. Omades niivõrd väikest teadmiste pagasit, ei suuda need mõtlejad mõista Jumal Kṛṣṇa õndsat transtsendentaalset kuju. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadis" kirja pandud palve, et Jumal lükkaks kõrvale brahmajyoti hiilgavad kiired, et pühendunu võiks näha Tema õnnist transtsendentaalset kuju.

Jõudes umbisikulise brahmajyoti tunnetuseni võib kogeda Kõrgemat headtõotavat aspekti, kogedes Paramātmāni, ehk Kõrgema kõikeläbivat aspekti, saavutab inimene veelgi enam head tõotava valgustuse, kuid kohtudes Jumala Isiksusega näost näkku, kogeb pühendunu Kõrgema kõige enam headtoovat aspekti. Kõrgemat Tõde, mille poole pöördutakse nagu Filosoofi, Alalhoidja, Heasoovija jne. poole ja Teda ei saa kuidagi pidada isikusetuks. Sellele viitab "Śrī Īśopaniṣad". Kõige tähendusrikkam sõna on alalhoidja: Jumal hoiab Temale pühendunuid eriliselt, ehkki Ta on iga ja kõigi olendite alalhoidja. Kui pühendunu läbib isikusetu brahmajyoti ning näeb Jumala isikulist külge ning Tema headtõotavat igavest kuju, siis jõuab pühendunu täieliku Absoluutse Tõe tunnetuseni.

Śrīla Jīva Gosvāmī ütleb "Bhagavat-sandarbhas" järgmist: "Absoluutse Tõe täielikku olemust on võimalik tunnetada Jumala Isiksuses, sest Ta on kõikvõimas, transtsendentaalsuses kogu võimu omav.Brahmajyotis pole võimalik tajuda Absoluutse tõe kogu võimsust ja seetõttu on Brahmani tunnetus vaid Jumala Isiksuse osaline tunnetamine. Oo, õppinud targad, sõna bhagavān on kahekordse tähtsusega: tähendades seda, kes täielikult säilitab ning teiseks tähendab valvurit. Teine täht ga tähendab juhti, giidi ehk loojat. Täht va tähendab, et iga olend elab Temas ja et Tema elab samuti igas olendis. Teiste sõnadega bhagavāni transtsendentaalne heli esindab kindlat teadmist, võimsust, energiat, küllust, jõudu ja mõju-ning seda kõike ilma materiaalse joobnud tilinata."

Jumal hoiab täielikult alal temale häirimatult pühendunuid ja juhib neid pühendumise täiustumise teel edasi. Temale pühendunute juhina annab Ta neile viimaks pühendumise teenistuse soovitud sihi-Iseenese. Jumala armu läbi näevad Jumalale pühendunud Jumalat silmast silma ning sellega aitab Jumal Temale pühendunuil jõuda kõrgeima vaimse planeedini, Goloka Vṛndāvani. Loojana võib Ta temale pühendunus luua vajalikud omadused, et too võiks lõpuks temani jõuda. Jumal on kõigi põhjuste põhjus, seetõttu ei ole Temal põhjust, kuna Ta on Algpõhjus. Ning sellena naudib Ta iseennast, väljendades Iseenese sisemist võimsust. Välise võimsuse väljendajaks ei ole otseselt Tema, ta levib edasi puruṣadena ning nende kujul säilitab ta kogu materiaalse avalduse kõik jooned. Sellise levimise teel Ta loob, säilitab ja muudab olematuks kosmilise avalduse.

Elusolendid on samuti Tema Isiksuse erinevad levimisvormid ning seetõttu soovivad mõned elusolendid Kõrgemat Jumalat imiteerides olla käskijad. Ta laseb neil siseneda kosmilisse loomingusse, jättes enesele vabaduse kasutada nende kalduvusi nende üle valitsedes. Tänu Tema osakeste, elusolendite kohalolekule, on kogu maailm täidetud tegudest ja vastutegudest. Elusolenditele on antud kõik soodustused materiaalse looduse üle valitsemiseks, kuid lõplik kontrollija on Jumal Ise Paramātmāni, Ülihinge, täielikul kujul, kes on üks puruṣadest.

Seetõttu on ātmānina tuntud inimolendi ja Paramātmānina tuntud Jumala vahel tohutud erinevused. Paramātmān on kontrollija ja ātmān on kontrollitav; seetõttu ei saa nad olla samal tasemel. Paramātmān tegutseb täielikult koos ātmāniga ning seetõttu teatakse Teda elusolendi alalise kaaslasena.

Too Jumala kõikeläbiv loomus, mis eksisteerib kõigis ärkveloleku ja magamise tingimustes ning samuti algolekus ja millest saab alguse jīva-śakti (elujõud) nii tingimustest sõltuva kui ka vabanenud hinge juures-on tuntud Brahmana. Seega on Jumal nii Paramātmāni, kui ka Brahma Algallikas ja seetõttu ka kõige elusolendite ja kogu eksisteeriva Algallikas. See, kes teab seda, pühendub otsekohe Jumala teenimisele. Taoline puhas ja teadlik pühendunu on Jumalasse kiindunud kogu hinge ja südamega ning ükskõik, millal kohtub selline pühendunu omataolistega, pole neil muud teha, kui kiita Jumalat Tema transtsendentaalsete tegude eest. Need, kes pole jõudnud sellise täiuslikkuseni nagu puhastunud pühendunud, need, kes on jõudnud vaid Jumala Brahma või Paramātmāni väljendumise tunnetuseni, ei oska puhastunud pühendunute tegusid hinnata. Kuid Jumal aitab selliseid pühendunuid alati, andes nende südamesse vajaliku teadmise ja erilise kingitusena hajutab Ta kogu rumaluse pimeduse. Seda ei oska yogid või filosoofid enestele ette kujutada, sest nad sõltuvad suuremal või väiksemal määral ainult iseenese jõust. Nagu on öeldud "Kaṭha Upaniṣadis", saavad Jumalat tunda vaid need, kellele Ta sellise kingituse teeb ja mitte teised. Sellised erilised kingitused saavad osaks vaid Temale puhastunult pühendunuile. "Śrī Īśopaniṣad" viitab siin Jumala taolisele kingitusele, mis on teiselpool brahmajyoti mõjupiirkonda.