Seitsmes Mantra
yasmin sarvāṇi bhūtāny
ātmaivābhūd vijānataḥ
tatra ko mohaḥ kaḥ śoka
ekatvam anupaśyataḥ
yasmin — olukorras; sarvāṇi — kõik; bhūtāni — elusolendid; ātmā — vaimsed osakesed; eva — ainult; abhūt — saab tõeks; vijānataḥ — üks, kes teab; tatra — sealhulgas; kaḥ — mis; mohaḥ — illusioon; kaḥ — mis; śokaḥ — rahutus; ekatvam — samade omadustega; anupaśyataḥ — see, kes näeb alati kõike läbi autoriteedi.
See, kes näeb kõiki elusolendeid, kui Jumalaga kvaliteetselt ühtseid vaimseid osakesi, on saavutanud tõeliselt asjade loomuse tundmise. Mis võib teda rahutuks teha või segadusse viia?
Väljaarvatud ülalmainitud kahel kõrgeimal pühendumuse astmel usklikud, ei saa keegi mõista elava olendi vaimset kohta. Elusolendid sarnanevad oma omadustelt Jumalaga, nagu sädemed sarnanevad oma omadustelt tulega, kuid mis puudutab hulka, siis ei ole sädemed veel tuli. Tule soojuse ja valguse hulk ei ole võrreldav sädeme omaga. Mahā-bhāgavata, suur pühendunu, näeb kõige ühtsust selles, et kõik on Kõigevägevama Jumala energia. Ja kuna pole vahet energia ja energilisuse vahel, siis on kõik üks. Ilma soojuse ja valguseta ei oleks tulel mõtet, kuid sellest hoolimata on soojus ja valgus analüütilisest seisukohast lähtudes midagi muud kui tuli. Ehkki sünteesina on soojus, valgus ja tuli üks.
Sanskritikeelsed sõnad ekvatam anupaśyataḥ tähendavad pühakirja järgi elusolendite ühtsuse mõistmist. Kõrgeima Terviku üksikutel sädemetel on kaheksakümmend protsenti samad omadused nagu Tervikul, kuid nad pole sama võimsad kui Kõrgeim Jumal. Need omadused on olemas väga väikeses koguses, kuna elav olevus on vaid väike osake Kõrgeimast Tervikust. Nad on nagu veepiisk ja ookean: soola hulka veepiisas ei ole võimalik võrrelda kogu ookeanis sisalduva soola hulgaga. Kuid piisas oleva soola omadused on oma keemiliselt omaduselt sarnased ookeani omaga.
Kui iga üksik elusolend oleks võrdne Tervikuga nii omaduste, kui ka hulga poolest, siis ei tuleks kõne alla tema üleujutamine materiaalse energia mõjuga. Eelmises mantras oli juba juttu sellest, et mitte ükski elusolend, isegi mitte võimsad pooljumalad, ei saa mitte mingis mõttes Kõrgeimat Olendit ületada. Seetõttu ei tähenda ekatvam, et elusolend on igas mõttes Jumalaga võrdne. Laiemas mõttes tähendab see, et nende huvi on sama, nagu sama perekonnaliikmete huvi perekonnas. Rahvuste puhul on vaatamata sellele kui erinevad kodanikud sinna kuuluvad, rahvuslik huvi üks. Kuna elusolendid on kõik Kõrgeima perekonna liikmed, siis ei saa Kõrgeima Olendi ja osakeste huvid olla erinevad. Iga elusolend on Kõrgeima Olendi poeg. "Bhagavad-gītās" (14.3-4) on öeldud, et kõik elusolendid, kaasa arvatud linnud, loomad, roomajad, sipelgad, veeloomad ja taimed, tulenevad Kõrgeima Olendi marginaalsest jõust. Ning seetõttu kuuluvad nad kõik Kõrgeima Olendi ühte perekonda. Vaimses elus ei ole huvide kokkupõrkumist.
Vaimsed olendid on loodud nautima. Oma loomult ja ehituselt on iga elusolend, nii Kõrgeim Jumal kui ka iga tema erinev osake määratud nautima igavesti. Elusolendid, kes on oma kehas vangis, otsivad samuti alati naudingut, kuid nad otsivad seda tasandil, mis pole mõeldud nende jaoks. Peale selle materiaalse maailma on olemas vaimne tasand, kus Kõrgeim Olend tunneb koos oma lugematute kaaslastega naudingut, millel pole midagi ühist materiaalsusega. Seda tasandit nimetatakse nirguṇaks. Nirguṇa tasandil ei teki naudingu tõttu konflikte. Materiaalses maailmas tekivad erinevate elusolendite vahel alati kokkupõrked, kuna naudingu keskpunkt puudub. Naudingu keskpunkt on Kõrgeim Jumal, kes on kesksel kohal hiilgavas ja vaimses tantsus (rāsa). Me oleme kõik määratud Temaga ühinema, et nautida elu, milles on üks transtsendentaalne huvi ja kus puuduvad kokkupõrked. See on vaimse huvi kõrge tasand ning siis, kui ühtsuse taolist täiuslikku vormi on tunnetatud, ei saa enam tekkida põhjust illusioonideks ja kaebusteks.
Māyā, ehk illusioon, tähendab Jumalata tsivilisatsiooni, mille tulemuseks on hädaldamine. Jumalata tsivilisatsioon, mille vaderiteks on kaasaegsed poliitikud, on alati tulvil rahutust. Selline on looduse seadus. "Bhagavad-gītās" (7.14) on öeldud, et keegi ei saa sellest seadusest mööda minna. Ainult need, kes alistuvad Kõrgeima Jumala lootosejalgade ees, võivad looduse karmidest seadustest üle olla. Niisiis, kui me tahame vabaneda kõigist illusioonidest ja rahutustest ning luua kõiki huvisid läbiva ühtsuse, siis peame me selleks tooma Jumala kõigisse oma tegudesse.
Kõik meie teod peavad olema Jumala huvide teenimiseks ning neil ei tohi olla teist eesmärki, sest, nagu on öeldud "Śrī Īśopaniṣadis", saame me ainult Jumala huvide teenimise läbi tunda ātmā- bhūta huvi. See, ning "Bhagavad-gītās" (18.54) mainitud brahma- bhūta huvi on üks ja seesama: Kõrgem ātmā ehk Paramātmā on Jumal Ise ning väike ātmā on elusolend. Kõrgem ātmā ehk Paramātmā hoiab alal väikesi olendeid, sest Kõrgeim Jumal tahab tunda rõõmu nende kiindumusest. Isa arendab oma laste kaudu iseennast ning hoiab neid, et tunda rõõmu. Kui lapsed on sõnakuulelikud, siis sujub perekonnas kõik ning valitseb meeldiv õhkkond. Samal kombel on kõik korraldatud Brahmani ehk Parabrahmani, Kõrgeima Hinge Absoluutses perekonnas.
Parabrahman on samavõrra isiksus nagu on seda üksikud olendid. Ükski neist ei ole ebaisikuline. Need transtsendentaalsed isiksused on tulvil õndsust, tarkust ja igavest elu. Selline on tegelik vaimne eksistents ning niipea, kui inimene saab tollest transtsendentaalsest seisundist tõeliselt teadlikuks, alistub ta Kõrgema Olendi, Śrī Kṛṣṇa lootosjalgade ees. Taolisi mahātmāsid, suuri hingi, kohtab aga väga harva, sest transtsendentaalset tunnetust on võimalik saavutada alles peale paljusid, paljusid sünde. Kuid, kui see kord on saavutatud, siis pole enam illusioone, kurbust, materiaalse eksistentsi viletsust ega sündi ja surma, mida me kogeme oma elu antud järgus. Nii on öeldud antud "Śrī Īśopaniṣadi" mantras.