3

Teatavasti eksisteerivad Indias pühad paigad, kuhu joogid lähevad, et "Bhagavad-gītās" antud juhiste kohaselt üksinduses mediteerida. Tavapäraselt ei saa joogat praktiseerida avalikes paikades, ent mis puutub kīrtana — mantra-joogasse, mis seisneb Hare Kṛṣṇa mantra laulmises: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare; siis tuleb rohke osalejate arv vaid kasuks. Õigupoolest, mida rohkem inimesed sellest korraga osa võtab, seda parem. Kui ligikaudu viissada aastat tagasi Jumal Caitanya Mahāprabhu korraldas Indias kīrtanaid, organiseeris Ta kuueteist inimeselised eeslauljate grupid, kellega laulsid kaasa tuhanded inimesed. Selline kīrtana, Jumala nimesid lauldes Talle austuse avaldamine, on võimalik ja õigupoolest lihtne ka praegusel ajastul, ent mis puutub meditatsioonijooga süsteemi, siis selle rakendamine on märksa raskem. "Bhagavad-gītās" lausutakse, et meditatsioonijoogat tuleb praktiseerida pühas ja eraldatud paigas. Teisisõnu, on vajalik lahkuda kodust. Praegusel ülerahvastatuse ajastul võivad meil tekkida aga raskused juba üksi eraldatud paiga leidmisega. Bhakti-jooga puhul pole see aga oluline.

Bhakti-jooga sisaldab endas üheksat erinevat protsessi: kuulamist, laulmist, meelespidamist, teenimist, templi Jumalusekuju kummardamist, palvetamist, ettekirjutuste täitmist, Kṛṣṇa kui sõbra teenimist ning Talle ohverduste toomist. Kõigist nendest üheksast on olulisimad kuulamine ja laulmine, mida nimetatakse śravaṇaṁ kīrtanam. Avalikul kīrtanal kuulab kõigepealt grupp, kuidas eeslaulja laulab Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare; ning kui eeslaulja on lõpetanud, laulab omakorda grupp, ja eeslaulja kuulab. Sellist kīrtanat võib läbi viia nii kellegi kodus, väikeses sõprade ringis, kui mõnes avalikus paigas koos paljude, paljude inimestega. Keegi võib ju muidugi püüda praktiseerida ka meditatsioonijoogat suures linnas, või isegi seltskonnas, kuid tuleb mõista, et sel juhul on tegu vaid tema enda sepitsetud meetodiga, millel pole midagi ühist "Bhagavad-gītās" antud õpetustega.

Joogaõpetuse ülesandeks on viia inimene puhastumiseni. Ent mida mõista puhastumise all? Puhastumine rajaneb oma tõelise olemuse teadvustamisele. Inimene, kes mõistab, et "Ma olen puhas hing, mitte mateeria", on puhastunud. Mateeriaga kokkupuutumise tõttu samastame me end aga tihti just mateeriaga, mõeldes: "Ma olen see keha." Jooga praktiseerimiseks peab inimene teadvustama endale oma algolemusliku positsiooni, millel pole mateeriaga midagi ühist. Üksikus eraldatud paigas meditatsioonijooga praktiseerimise eesmärk ongi oma mateeriast lahusseisva algolemusliku positsiooni teadvustamine. Joogaprotsesse ebakorrektselt sooritades pole sellise mõistmiseni aga võimalik jõuda. Ning Jumal Caitanya Mahāprabhu lausub:

"Sellel tülide ja lahkarvamuste [Kali-yuga] ajastul pole vaimseks eneseteadvustamiseks teist teed kui Jumala nimede laulmine. Pole teist teed, pole teist teed, pole teist teed."

Tihtipeale arvatakse, vähemasti Läänemaailmas, et joogasüsteemid sisaldavad suures osas mitte millelegi mediteerimist, kuid Vedakirjanduse antud soovitustes ei räägita sõnagi mitte millelegi mediteerimisest. Kogu Vedakirjandus, sealhulgas "Bhagavad-gītā", kinnitavad, et jooga tähendab Viṣṇule suunatud meditatsiooni. Mitmeteski joogaühingutes võime näha, kuidas inimesed istuvad jalad ristatult ja ülimalt sirgelt, ning sulgevad oma silmad meditatsiooniks. Ometigi võime me leida, et tihtipeale jäävad pooled neist lihtsalt magama, sest kui me sulgeme oma silmad ega vaatle enam midagi materiaalset, võime me väga kergelt magama jääda. Loomulikult pole midagi sellist soovitatud Śrī Kṛṣṇa poolt "Bhagavad-gītās". Tuleb tõesti istuda ülimalt sirgelt, ent vaid poolsuletud silmadega, koondades oma pilgu ninaotsale. Kui neid juhiseid mitte järgida, võib väga kergelt tulemuseks olla lihtsalt magamine. Mõnikord võib meditatsioon loomulikult jätkuda ka unes, kuid ka sellist jooga praktiseerimist pole "Bhagavad-gītās" soovitatud. Et end pidevalt ärkvel hoida, soovitab Kṛṣṇa hoida pilk alati ninaotsal. Lisaks selle peab mediteerija viibima paigas, kus teda ei häirita. Kui mõistust pidevalt segatakse, või kui ümberringi toimub vilgas tegevus, ei olda võimelised kontsentreeruma. Mediteerija peab olema vaba ka kõikidest hirmudest. Vaimsesse maailma sisenedes ei saa olla mingeid hirme. Ning samuti peab ta olema brahmacārī, täielikult vaba seksuaalelust. Lisaks sellele tuleb vabaneda kõigist ootustest sellise meditatsiooni resultaatide järele. Kui ollakse vabad ka soovidest resultaatide järgi, ning praktiseeritakse antud joogasüsteemi ettekirjutuste kohaselt, saavutatakse mõistuse üle kontroll. Ning pärast nende nõuete täitmist tuleb kõik oma mõtted suunata Kṛṣṇale, või Viṣṇule. Selline jooga ei ole kaugeltki mõtete mitte millelegi suunamine. Kṛṣṇa ütleb selgelt, et joogameditatsiooni süvenenu "mõtleb alati Minust."

Ātmā (mõistuse, keha ja hinge) puhastamise teel tuleb joogil loomulikult ületada küllaltki suuri takistusi, kuid käesoleval ajastul on lihtsaimaks ātmā puhastamise viisiks lihtne Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare laulmine. Võib tekkida küsimus, et kuidas see meid puhastab? Vastus seisneb selle vibratsiooni transtsendentaalsuses, mis ei erine mitte millegi poolest Kṛṣṇast endast. Pühendunult Kṛṣṇa nime lauldes on Ta koheselt koos meiega, ning kuidas saaksime me Kṛṣṇa juuresolekul mitte puhastuda? Kṛṣṇa nimesid lauldes ja Teda alati teenides, end sedasi Kṛṣṇa teadvuses arendades, ongi võimalik saavutada jooga kõrgeim tasand. Eelis seisneb juba üksi selles, et sel juhul pole vaja otsida muidu meditatsiooniprotsessiks vajalikke tingimusi. Selles seisnebki Kṛṣṇa teadvuse võlu.

Joogat praktiseerides on vaja saavutada kontroll kõigi oma meelte üle, ning seejärel kui selline kontroll on saavutatud, tuleb kõik oma mõtted siduda Viṣṇuga. Ning materialistlikust meelestatusest võitu saades saavutab inimene endas rahu.

"See, kes on saavutanud kontrolli mõistuse üle, on juba jõudnud Ülihingeni ja saanud rahu." (Bg. 6.7) Seda materiaalset maailma on võrreldud suure metsatulekahjuga. Nii nagu metsas võib süttida suur tulekahju üheainsa hetkega, nii võib see juhtuda ka materiaalses maailmas, ning seda ka siis, kui me püüame elada rahus. Mitte kuskil materiaalses maailmas ei saa elada täielikus rahus. Kuid sellele, kes on teadvustanud oma transtsendentaalse olemuse, kas siis meditatsioonijooga, empiirilise filosoofia meetodi, või bhakti-jooga läbi, on rahu saavutatav. Kõik joogasüsteemid on mõeldud transtsendentaalse eluni jõudmiseks, kuid käesoleval ajastul on neist kõige efektiivsem Jumala nimede laulmine. Üks kīrtana võib kesta tunde, ilma et selles osalejad sellest väsiksid, samas kui lootoseasendis on inimene võimeline istuma ainult mõned minutid. Ometigi, materiaalsuse tulekahju kustutamisele ei järgne impersonaalne mõteta olek. Vastupidi, Kṛṣṇa ütleb Arjunale, et seejärel sisenetakse ülimasse elupaika, transtsendentaalsesse maailma.

"Sedasi mediteerides, pidevalt oma keha, mõistust ja tegevusi kontrollides, jõuavad müstiliste võimetega transtsendentalistid pärast oma materiaalse eksistentsi lõppemist Jumala kuningriiki." (Bg. 6.15) Kṛṣṇa elupaigas ei olda mõteteta olekus. See on nagu ettevõtte, kus igaühel on oma erisugune ülesanne. Jumala kuningriigis valitseb suur vaimne mitmekesisus, joogasüsteemid on aga lihtsalt vahendeiks sinna jõudmisel. Jumala kuningriik on paik, kuhu me tegelikult kuulume, kuid põhjusel, et me jätsime oma ülesanded seal hooletusse, sattusime me siia materiaalsesse maailma. Täpselt samamoodi nagu vaimuhaiged pannakse hullumajja, nii ka meie, kaotanuna silmist oma tegeliku, vaimse olemuse, oleme muutunud vaimuhaigeiks, ning oleme seetõttu asetatud siia materiaalsesse maailma. Ka materiaalne maailm on omamoodi hullumaja, enda ümber vaadates võime me hästi näha, et siin maailmas ei tehta õigupoolest mitte midagi päris tervele mõistusele omast. Meie tegelik ülesanne siin maailmas on siit välja jõuda, tagasi Jumala kuningriiki. "Bhagavad-gītās" räägibki Kṛṣṇa meile sellest kuningriigist. Ta räägib samuti ka Oma olemusest ja meie tõelisest olemusest — Ta räägib, kes on Tema, ja kes oleme meie. "Bhagavad-gītās" on ära toodud kogu vajalik informatsioon, ning iga arukas ja terve mõistusega inimene kasutab nende teadmiste omandamise võimaluse ära.