8

On seega fakt, et elusolendi jooga täiuslikkuse poole pürgimise protsessiks on joogide perekonnas sündimine suur õnnistus, kuna selline sünd annab sellele protsessile suure kiirenduse.

"Kuid kui joogi püüdlused on siirad ning ta puhastub kõigest kogunenud saastast, siis saavutab ta lõpuks, mitmete mitmete elude jooksul joogat praktiseerinuna kõrgeima eesmärgi." (Bg. 6.45) Kui ollakse lõplikult puhastunud kõigest saastast, saavutaksegi kõrgeim jooga täiuslikkus — Kṛṣṇa teadvus. Kõrgeimaks vaimseks tasandiks on täielikult Kṛṣṇale keskendumine, mida Kṛṣṇa Ise ka kinnitab:

"Pärast mitmeid sünde ja surmasid alistub see, kes on jõudnud teadmiste täiuseni, lõpuks Minule, mõistes et Mina olen kõikide põhjuste põhjus ning kõik, mis olemas on. Selliseid suuri hingi võib kohata vaid väga harva." (Bg. 7.19) Seega mitmete elude jooksul jumalakartlikku elu elades puhastutakse kõigest saastast ning tõustakse kõrgemale illusoorsetest kahesustest, pühendades end Jumala transtsendentaalsele teenimisele. Śrī Kṛṣṇa võtab oma sellekohase vestluse kokku järgmiselt:

"Ning kõikidest joogidest on Minuga kõige tihedamas ühenduses see, kes alistub Mulle kõiges, ning tugevas usus kummardab Mind, Mind transtsendentaalses armastuses teenides. Selline joogi on kõrgemal kõikidest teistest." (Bg. 6.47)

Sellest võib selgelt järeldada, et kõikide joogade tipuks on bhakti-jooga, Kṛṣṇa vastastikune pühendunud teenimine. Sellise ütlusega joogasüsteemide kirjeldused "Bhagavad-gītās" õigupoolest lõpevadki; kinnitusega, et kõikide joogasüsteemide lõppeesmärgiks on Kṛṣṇani jõudmine. Tõsi, eneseteadvustamise tee esimestest sammudest karma-joogas bhakti-joogani on pikk. Karma-jooga, oma tegude viljade poole püüdlemisest loobumine, on selle tee alguseks. Kui toimub areng teadmistes ja loobumustes, jõutakse karma-jooga tasandilt jñāna-jooga, teadmiste jooga tasandile. Kui jñāna-jooga tasandil viibides suurendatakse Ülihingele keskendatud meditatsiooni, hoides läbi erinevate füüsiliste toimingute oma mõistuse Ülihingel, jõutakse aṣṭāṅga-jooga tasandile. Ning aṣṭāṅga-jooga tasandilt kõrgemale tõustes jõutaksegi Jumala Kõrgeima Isiksuse Kṛṣṇa kummardamiseni, ja see ongi bhakti-jooga tasand, kõikide joogasüsteemide tipp. Bhakti-jooga on küll lõppeesmärk, kuid bhakti-jooga detailsemaks mõistmiseks on oluline aru saada ka teistest joogasüsteemidest. Siis on püüdlustes kindel joogi teel tõelisele igavesele õnnele. Seda, kes jääb aga pidama ühele konkreetsele joogatasandile, jätkamata oma arengut, nimetataksegi selle konkreetse joogasüsteemi järgi kas karma-joogi, jñāna-joogi, dhyāna-joogi, rāja-joogi, haṭha-joogi jne. jne.; kuid bhakti-joogani, Kṛṣṇa teadvuseni jõudnut tuleb pidada kõigist neist kõrgemalseisvaks.

Kṛṣṇa teadvus on viimaseks lüliks joogaõpetuste ahelas, mis seob meid lõplikult Ülima Isiksuse, Jumal Śrī Kṛṣṇaga. Ilma selle viimase lülita võib kogu eelnevat ahelat pidada praktiliselt kasutuks. Need, kes on tõesti huvitatud jooga täiuslikkuseni jõudmisest, peaks koheselt algust tegema Kṛṣṇa teadvustamise ja Hare Kṛṣṇa mantra kordamisega. Nad peaksid püüdma jõuda "Bhagavad-gītā" mõistmiseni ning alustama Kṛṣṇa teadvuse ühingu kaudu Kṛṣṇa vastastikust pühendunud teenimist. Sedasi tõustakse kõrgemale kõikidest teistest joogasüsteemist, ning vaid sedasi on võimalik jõuda kõikide joogasüsteemide tegeliku lõppeesmärgini, milleks on armastus Kṛṣṇa vastu.