TEXT 7
pravṛttiṁ ca nivṛttiṁ ca
janā na vidur āsurāḥ
na śaucaṁ nāpi cācāro
na satyaṁ teṣu vidyate
pravṛttim — õieti toimides; ca — samuti; nivṛttim — mitte toimides valesti; ca — ja; janāḥ — inimesed; na — mitte kunagi; viduḥ — teavad; āsurāḥ — deemonlike omadustega; na — mitte kunagi; śaucam — puhtus; na — ega; api — samuti; ca — ja; ācāraḥ — käitumine; na — mitte kunagi; satyam — tõde; teṣu — nendes; vidyate — on.
Deemonlike omadustega inimesed ei tea, mida teha ja mida mitte. Nendes ei leidu ei puhtust, õiget käitumist ega tõearmastust.
Igas tsiviliseeritud ühiskonnas kehtivad teatud pühakirjade põhjal kehtestatud reeglid, mida on järgitud juba aegade algusest peale. Eriti aarialaste hulgas, s.t. nende hulgas, kes võtavad omaks vedaliku tsivilisatsiooni ning keda tuntakse kui kõige kõrgemalt arenenud tsiviliseeritud inimesi, peetakse pühakirjades antud ettekirjutuste järgimisest loobujaid deemoniteks. Seepärast öeldakse siin, et deemonid ei tunne pühakirjade seadusi ega oma ka kalduvust neid järgida. Enamik neist ei teagi neid seadusi, kuid isegi need, kes neid seadusi teavad, ei soovi neid järgida. Neil puudub usk ning nad ei oma soovi toimida vedalike juhenduste kohaselt. Deemonid pole ka kunagi puhtad, ei väliselt ega sisemiselt. Inimene peaks oma keha puhtuse eest alati hoolt kandma, pestes ennast, pestes hambaid, ajades habet, vahetades riideid jne. Mis puutub aga sisemisse puhtusse, siis peaks inimene alati meeles pidama Jumala pühasid nimesid ja kordama Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Deemonitele need välise ja sisemise puhtuse hoidmise reeglid ei meeldi ning nad ei järgi neid.
Mis puutub käitumisse, siis inimese käitumise jaoks on palju reegleid, näiteks need, mis on kirja pandud näiteks „Manu-saṁhitās", inimkonna seaduste raamatus. Isegi tänapäeval järgivad hindud „Manu-saṁhitā" ettekirjutusi. Sellest raamatust on tuletatud ka pärimisseadus ja mitmed teised seadused. „Manu-saṁhitās" öeldakse selgelt, et naisele ei tohi vabadust anda. See ei tähenda, et naisi tuleb orja staatuses hoida, kuid neid tuleb kohelda kui lapsi. Lastele ei anta vabadust teha, mida nad tahavad, kuid see ei tähenda, et nad elaksid nagu orjad. Deemonid on sellised juhendused unustanud ning arvavad, et naised peaksid omama samavõrd vabadust kui mehed. Ometigi pole see aga maailma ühiskondlikku olukorda parandanud. Tegelikult tuleb naisi igal elu sammul kaitsta. Lapseeas peab teda kaitsma tema isa, nooruses abikaasa ning vanaduses tema täiskasvanud pojad. Selline on „Manu-saṁhitā" kohaselt õige ühiskondlik etikett. Kaasaja haridussüsteemis on aga välja mõeldud ülespuhutud teooria naiste vabadusest ning seepärast on abielu praktiliselt kaotanud oma tähenduse. Samuti pole naiste moraalsed väärtused tänapäeval kuigi kõrged. Deemonid ei tunnista mingeid ühsikonnale kasutoovaid ettekirjutusi ning kuna nad ei järgi suurte tarkade kogemust ega ka nende poolt kehtestatud reegleid on deemonlike inimeste ühiskondlik olukord on äärmiselt haletsusväärne.