TEXT 31
nāyaṁ loko ’sty ayajñasya
kuto ’nyaḥ kuru-sattama
na — mitte kunagi; ayam — see; lokaḥ — planeet; asti — eksisteerib; ayajñasya — sellele, kes ei soorita ohverdusi; kutaḥ — kus on; anyaḥ — teine; kuru-sat-tama — oo, parim Kurude seas.
Oo, parim Kuru dünastiast, ohverdusi sooritamata ei saa sellel planeedil ega selles elus mitte kunagi keegi õnnelikuks; mida siis rääkida järgmisest elust?
Ükskõik, millises materiaalse eksistentsi vormis elusolend ka viibiks, oma tegelikust olukorrast on ta ikkagi enamal või vähemal määral teadmatuses. Teisisõnu öeldes tuleneb eksistents materiaalses maailmas meie patuste elude hulgalistest järelmõjudest. Teadmatus on patuse elu põhjus ning patune elu on materiaalses eksistentsis edasiviibimise põhjuseks. Inimkeha on ainus tee, mille kaudu neist köidikuist välja pääseda. „Vedad" annavad meile võimaluse pääsemiseks, näidates religiooni, majandusliku heaolu ja reguleeritud meeleliste naudingute teed ning andes meile ka vahendid sellest haletsusväärsest seisundist lõplikuks vabanemiseks. Religiooni teed käies ehk eespool soovitatud erinevaid ohverdusi sooritades lahenevad meie majanduslikud probleemid automaatselt. Yajña sooritamise läbi saame me piisavalt toitu, piisavalt piima jne, ja seda ka siis, kui niinimetatud iive on positiivne. Kui keha on saanud kõik vajaliku, on järgmiseks sammuks loomulikult meelte rahuldamine. Seepärast näevad „Vedad" ette püha abielu elamaks reguleeritud meeleliste naudingutega elu. Seeläbi tõustakse aste-astmelt materiaalsetest köidikutest vabanemise tasandile ning selle tasandi kõrgeim täiuslikkus on Kõigekõrgema Jumalaga suhtlemine. Täiuslikkuseni jõutakse yajña (ohverduse) sooritamise läbi, nii nagu seda eespool kirjeldatud. Kui inimene ei oma aga harjumust sooritada yajñat vastavalt „Vedade" ettekirjutustele, siis kuidas võib ta loota õnnelikuks saamisele kasvõi selles kehas, rääkimata siis mõnest teisest kehast mõnel teisel planeedil. Erinevatel taevalikel planeetidel võimaldatakse erinevaid materiaalseid mugavusi ning kõikidel juhtudel tunnevad erinevaid yajñasid sooritanud inimesed seal tohutut õnne. Kuid kõrgeim õnn, milleni inimene võib jõuda, on tõus Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimise läbi vaimsetele planeetidele. Pühendades oma elu Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimisele, lahendame me seega kõik materiaalse eksistentsi probleemid.