TEXT 4
yajante sāttvikā devān
yakṣa-rakṣāṁsi rājasāḥ
pretān bhūta-gaṇāṁś cānye
yajante tāmasā janāḥ
yajante — kummardavad; sāttvikāḥ — need, kes viibivad vooruse guṇas; devān — pooljumalaid; yakṣa-rakṣāṁsi — deemoneid; rājasāḥ — need, kes viibivad kire guṇas; pretān — surnute vaime; bhūta-gaṇān — viirastusi; ca — ja; anye — teised; yajante — kummardavad; tāmasāḥ — teadmatuse guṇas; janāḥ — inimesed.
Vooruse guṇas viibivad inimesed kummardavad pooljumalaid, kire guṇas viibijad deemoneid ning need, kes asuvad teadmatuse guṇas, kummardavad vaime ja viirastusi.
Selles värsis kirjeldab Jumala Kõrgeim Isiksus erinevate objektide kummardajaid vastavalt nende välistele tegevustele. Pühakirjade õpetuste kohaselt on kummardamisväärne üksnes Jumala Kõrgeim Isiksus, kuid need inimesed, kes ei tea Jumala Kõrgeimast Isiksusest või kes ei oma Temasse usku, kummardavad teisi objekte vastavalt sellele, millise materiaalse looduse guṇa mõju all nad viibivad. Vooruse guṇas asuvad inimesed kummardavad tavaliselt pooljumalaid nagu Brahmā, Śiva, Indra, Candra ja päikesejumal. Pooljumalaid on palju. Vooruse guṇas viibivad inimesed kummardavad teatud pooljumalaid kindla eesmärgiga. Kire poolt valitsetavad inimesed kummardavad deemoneid. Võime meenutada, et Teise maailmasõja ajal kummardas Calcuttas üks mees Hitlerit tänutäheks sõja eest, mis oli võimaldanud tal kokku ajada suure varanduse mustal turul kaubitsedes. Need, kes viibivad kire ja teadmatuse guṇas, valivad oma Jumalaks tavaliselt võimsa inimese. Nad arvavad, et Jumalana võib kummardada igaüht, ning et tulemus on kõikidel juhtudel sama.
Siin öeldakse selgelt, et need, kes viibivad kire guṇas, kummardavad enda loodud jumalaid, teadmatuse ja pimeduse poolt valitsetud inimesed kummardavad aga surnute hingi. Mõnikord kummardavad inimesed mõne surnu haua juures. Ka seksuaalseid rituaale peetakse teadmatuse guṇasse kuuluvaiks. India ääremaadele jäävates külades on inimesi, kes kummardavad viirastusi. Me oleme näinud, et Indias lähevad madalamasse klassi kuuluvad inimesed vahel metsa, ning kui nad on kuulnud, et mõnes puus elab viirastus, hakkavad nad seda puud kummardama ning teevad sellele ohverdusi. Kõik sellised tegevused jäävad tegelikult aga väljapoole Jumala kummardamise protsessi. Jumalat kummardavad inimesed, kes elavad vaimset elu puhtas vooruses. „Śrīmad-Bhāgavatamis" (4.3.23) öeldakse: sattvaṁ viśuddhaṁ vasudeva-śabditam. „Kui inimene asub puhta vooruse tasandil, kummardab ta Vāsudevat." See tähendab seda, et Jumala Kõrgeimat Isiksust saavad teenida need, kes on täielikult puhastunud materiaalse looduse guṇadest ning kes asetsevad transtsendentaalsel tasandil.
Impersonaliste peetakse vooruse guṇasse kuuluvaiks ning nad kummardavad viite laadi pooljumalaid. Nad kummardavad materiaalses maailmas viibiva Viṣṇu impersonaalset avaldumisvormi, mida kutsutakse hüpoteetiliseks Viṣṇuks. Viṣṇu on üks Jumala Kõrgeima Isiksuse ekspansioone, ent kuna impersonalistid ei usu Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, arvavad nad, et Viṣṇu on vaid impersonaalse Brahmani üks aspekte. Samamoodi peavad nad Brahmād impersonaalse Brahmani avaldumisvormiks materiaalses kire guṇas. Sedasi kirjeldavad nad viite laadi kummardamisväärseid jumalaid ja kuna nad arvavad, et tõeline tõde on impersonaalne Brahman, hülgavad nad lõpuks kõik kummardamisobjektid. Kokkuvõttena võib öelda, et materiaalse looduse guṇade loodud erinevad omadused võivad puhastuda, kui inimene hakkab suhtlema transtsendentaalse looduseni jõudnud isiksustega.