TEXT 59
yad ahaṅkāram āśritya
na yotsya iti manyase
mithyaiṣa vyavasāyas te
prakṛtis tvāṁ niyokṣyati
yat — kui; ahaṅkāram — vale ego; āśritya — leides varjupaiga; na yotsye — ma ei võitle; iti — sel moel; manyase — sa mõtled; mithyā eṣaḥ — see kõik on võlts; vyavasāyaḥ — sihikindlus; te — sinu; prakṛtiḥ — materiaalne loodus; tvām — sind; niyokṣyati — rakendab.
Kui sa ei toimi Minu juhenduste kohaselt ega astu lahingusse, siis oled sa end eksitada lasknud. Sinu loomuse kohane tegevus on sõjas võidelda.
Arjuna oli sõdalane, sündinud kṣatriyana, ning seepärast oli tema loomusele vastavaks kohustuseks võidelda. Kuid lastes end mõjutada valest egost, kartis ta, et tappes oma õpetaja, vanaisa ja sõbrad, on ta tulevikus sunnitud kannatama pattude järelmõjude all. Tegelikult pidas ta end oma tegevuste valitsejaks ning arvas, et tema ise suunab oma tegude häid ja halbu tulemusi. Ta unustas, et tema kõrval viibis Jumala Kõrgeim Isiksus, kes teda juhendas. See on näide tingimustest sõltuva hinge kalduvusest unustada. Selle kohta, millised teod on head ja millised halvad, annab juhendused Kõrgeim Isiksus ning inimese ülesandeks on lihtsalt järgida Tema juhendusi Kṛṣṇa teadvuses. Sel moel võib ta jõuda elu täiuslikkuseni. Keegi ei saa teada oma saatust, seda teab üksnes Kõigekõrgem Jumal. Seepärast on parim toimimisviis järgida Kõigekõrgema Jumala juhendusi. Keegi ei tohiks Jumala Kõrgeima Isiksuse või Teda esindava vaimse õpetaja korraldusi eirata. Jumala Kõrgeima Isiksuse korraldusi tuleb täita kõhklematult – sedasi oleme me igas olukorras kaitstud.