No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 45

trai-guṇya-viṣayā vedā
nistrai-guṇyo bhavārjuna
nirdvandvo nitya-sattva-stho
niryoga-kṣema ātmavān

trai-guṇya — seotud materiaalse looduse kolme guṇaga; viṣayāḥ — teemal; vedāḥ — vedalik kirjandus; nistrai-guṇyaḥ — transtsendentaalne materiaalse looduse kolme guṇa suhtes; bhava — ole; arjuna — oo, Arjuna; nirdvandvaḥ — vaba kahesustest; nitya-sattva-sthaḥ — vaimse eksistentsi puhtas seisundis; niryoga-kṣemaḥ — vaba püüdlustest kasu saada ja olla kaitstud; ātma-vān — keskendunud oma tõelisele „minale".

„Vedades" käsitletakse peamiselt materiaalse looduse kolme guṇat. Oo, Arjuna, saa kõigi nende kolme guṇa suhtes transtsendentaalseks ja vabane kõikidest kahesustest ja muredest saavutuste ja kindlustunde pärast. Keskendu oma tõelisele „minale".

Kõik materiaalsed tegevused on seotud materiaalse looduse kolme guṇa mõju ja tagajärgedega. Need tegevused on suunatud karmalistele resultaatidele, mis seovadki elusolendit materiaalse maailmaga. „Vedades" räägitakse karmalistest tegevustest peamiselt selleks, et aidata inimestel meelte rahuldamise tasandilt järk-järgult transtsendentaalsele tasandile tõusta. Arjunale kui Jumal Kṛṣṇa õpilasele ja sõbrale soovitatakse tõsta end vedānta filosoofia transtsendentaalsele tasandile, mille alguseks on brahma- jijñāsā ehk küsimused kõigekõrgemast transtsendentsusest. Kõik elusolendid materiaalses maailmas võitlevad väga suurte jõupingutustega enese alalhoidmise nimel. Pärast materiaalse maailma loomist andis Jumal neile vedatarkused sellest, kuidas elada ja vabaneda materiaalse looduse köidikuist. Inimestele, kes on loobunud karma-kāṇḍast ehk tegevustest omaenese meeleliseks rahuldamiseks, antakse võimalus vaimseks eneseteadvustamiseks „Upaniṣadide" näol, mis on osa „Vedadest", samamoodi nagu „Bhagavad-gītā" on osa viiendast „Vedast", täpsemalt öeldes „Mahābhāratast". „Upaniṣadid" tähistavad transtsendentaalse elu algust.

Nii kaua kui eksisteerib materiaalne keha, eksisteerivad ka tegevused ja nende järelmõjud materiaalse looduse guṇades. Inimene peab õppima taluma selliseid kahesusi nagu õnn ja ahastus, soojus ja külmus, ning, muutudes ükskõikseks nende kahesuste suhtes, tuleb tal vabaneda muredest saavutuste ja kaotuste pärast. Sellise transtsendentaalse tasandini jõuab see, kes on saavutanud täieliku Kṛṣṇa teadvuse ning alistunud Kṛṣṇa tahtele.

« Previous Next »