TEXT 5
na hi kaścit kṣaṇam api
jātu tiṣṭhaty akarma-kṛt
kāryate hy avaśaḥ karma
sarvaḥ prakṛti-jair guṇaiḥ
na — ega; hi — kindlasti; kaścit — igaüks; kṣaṇam — üht hetke; api — samuti; jātu — igal ajal; tiṣṭhati — jääb; akarma-kṛt — mitte midagi tegemata; kāryate — sunnitakse tegema; hi — kindlasti; avaśaḥ — abitult; karma — töö; sarvaḥ — kõik; prakṛti-jaiḥ — tekkinud materiaalse looduse guṇadest; guṇaiḥ — omaduste poolt.
Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.
Elusolendi aktiivsust ei põhjusta mitte tema viibimine materiaalses kehas, vaid selline on tema kui hinge algne olemus. Vaimse hinge kohalolekuta ei saa materiaalne keha liikuda. Keha on vaid elutu liikumisvahend, mida juhib vaimne hing, kes on alati aktiivne ning keda pole võimalik hetkekski seisatada. Seepärast tuleb vaimne hing hõivata kasuliku tööga Kṛṣṇa teadvuses, sest vastasel juhul võtab ta omaks illusoorse energia poolt peale surutud tegevused. Puutudes kokku materiaalse energiaga, omandab vaimne hing materiaalsed guṇad ning puhastamaks hinge sellisest ühendusest, tuleb hõivata end śāstrates ettekirjutatud kohustuste täitmisega. Ning kui hing on hõivatud oma loomupärase tegevusega, s.o. Kṛṣṇa teadvuses töötamisega, siis kõik, mida ta teeb, toob talle ainult kasu. Seda kinnitatakse „Śrīmad- Bhāgavatamis" (1.5.17):
tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ
„Kui inimene teeb algust Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, siis isegi juhul, kui ta ei täida śāstrates ette kirjutatud kohustusi ega soorita pühendunud teenimist korrektselt, ja isegi siis, kui ta sellelt tasandilt langeb, ei kaota ta midagi ega saa talle osaks mingit kahju. Ent kui inimene järgib kõiki śāstrates antud juhendusi, ent ei viibi Kṛṣṇa teadvuses, mis kasu võiks ta siis oma tegevusest saada?" Seega on puhastumisprotsess vajalik Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudmiseks. Seepärast on nii sannyāsa kui iga teise puhastumisprotsessi ülesandeks aidata inimesel jõuda oma lõpliku eesmärgini, milleks on Kṛṣṇa teadvus. Seda eesmärki saavutamata võib kogu tegevust pidada edutuks.