Viies Mantra
tad ejati tan naijati
tad dūre tad v antike
tad antar asya sarvasya
tad u sarvasyāsya bāhyataḥ
tat — Kõigekõrgem Jumal; ejati — käima; tat — Tema; na — ei; ejati — käima; tat — Tema; dūre — kaugel eemal; tat — Tema; u — samas; antike — väga lähedal; tat — Tema; antaḥ — sees; asya — selles; sarvasya — kõigest sellest; tat — Tema; u — samuti; sarvasya — kõigest sellest; asya — selles; bāhyataḥ — väljaspool.
Kõigekõrgem Jumal on ühtaegu liikuv ja liikumatu. Ta on mõõtmatult kaugel ja samal ajal ka väga lähedal. Ta viibib kõiges ja ikkagi on Ta väljaspool kõike.
See on Kõigekõrgema Jumala kujutlematu võimu transtsendentaalse väljenduse seletus. Vastukäivad sõnad tekstis näitavad Jumala määratlematut võimu. Ta liigub ja on liikumatu. Need kaks fraasi räägivad üksteisele vastu. Kui keegi liigub, siis ei ole ta ju liikumatu. Siin näitab aga taoline vastuolu Jumala kujutlematut võimu. Oma piiratud teadmiste tõttu ei saa me taoliste asjadega leppida ning seetõttu püüame me kujutleda Jumalat vastavalt maisetele mõistetele. Māyāvāda koolkonna impersonalistid tunnistavad Jumala tegevusest ainult ebaisikulist osa ning eitavad Tema isiksusele iseloomulike jooni. Bhāgavata koolkond tunnistab aga Jumalat mõlemal kujul. Samuti tunnistavad bhāgavatad Tema kujutlematut võimu. Taolise võimuta ei oleks mingit tähendust sõnadel — Kõigekõrgem Jumal.
Sellest, et me Jumalat oma silmadega ei näe, ei tohi veel teha järeldust nagu ei saakski Jumal isiku kujul eksisteerida. Selliste arvamuste ümberlükkamiseks on "Śrī Īśopaniṣadis" öeldud, et Jumal on meist väga kaugel, kuid Ta on meile ka väga lähedal. Jumala eluase on teisel pool materiaalset taevast. Kui aga isegi materiaalne taevas on meist tohutult kaugel, mis siis veel rääkida vaimsest taevast, mis asub koguni teisel pool seda? "Bhagavad- gītās" (15.6) on öeldud, et vaimne taevas asub materiaalsest maailmast väga kaugel. Kuid sellest hoolimata võib Jumal meie ette ilmuda vähem kui sekundi jooksul, kiirusel, mis ületab mõtte kiiruse. Ta liigub nii kiiresti, et keegi ei suuda Temale läheneda. Sellest oli juba juttu eelmises värsis.
Kui aga Jumala Isiksus meie ette ilmub, siis me ei hooli Temast. "Bhagavad-gītās" (9.11) taunib Jumal rumalate inimeste sellist käitumist. Jumal ütleb, et rumalad pilkavad Teda, pidades Teda tavaliseks surelikuks. Kuid Ta ei ole surelik olend ning Tema kehal ei ole midagi ühist materiaalse loodusega. On palju nn. õpetlasi, kes väidavad, et kui Jumal laskub maale, siis Ta teeb seda tavalise inimese kujul. Sellised rumalad õpetlased asetavad Jumala hariliku inimesega ühele tasemele, midagi teadmata Tema määratlematust võimust.
Tänu oma kõikvõimsusele võib Jumal meie teeneid vastu võtta läbi kõikvõimalike meediumite ning Ta võib muuta oma erinevaid jõude vastavalt oma tahtele. Uskmatud väidavad, et Jumal ei saavat võtta lihalikku kuju või, et kui Tema maale laskumine on siiski võimalik, siis tegevat Ta seda materiaalse energia kujul. Juhul, kui me suhtume Tema kõikvõimsusesse nagu reaalsusesse, ei maksa taoline argument midagi. Ka juhul, kui Ta ilmub meie ette materiaalse energia kujul, võib Ta selle energia muuta kohe vaimseks. Kuna nende energiate allikas on üks, siis kasutatakse neid energiaid vastavalt energia allika tahtele. Näiteks võib tuua arcā- vigraha või Jumala kujud, mis oletatavasti on tehtud puust või kivist. Kuid need kujud ei ole siiski iidolid, millistena ründavad neid need, kes ei pea pühadusest lugu.
Antud momendi ebatäiuslikus materiaalses eksistentsis ei ole me võimelised Kõigekõrgemat Jumalat nägema, kuna meie meeled on ebatäiuslikud. Sellest hoolimata ilmutab Jumal end oma armus neile, kes on Temale pühendunud ja kes soovivad Teda näha materialiseerunud kujul, et võtta vastu nende teeneid.
See ei tähenda, et Jumala teenimise alamal astmel asujad palvetaksid iidoli ees. Ei, nad palvetavad Jumala ees, kes nõustus end neile ilmutama neile mõistetaval kujul. Arcā kuju ei ole tekkinud palvetaja käsu või tuju ajel. See eksisteerib igavesti, koos kõige tema juurde kuuluvaga. Siiras pühendunu võib seda tunnetada, kuid ateist mitte kunagi.
"Bhagavad-gītās" (4.11) ütleb Jumal, et Ta kohtleb Temale pühendunut vastavalt tolle alandlikkusele. Ta jätab enesele õiguse mitte ilmutada end ükskõik kellele, vaid teeb seda nende puhul, kes Temale alistuvad. Seetõttu on Ta alandlikule hingele alati lähedal, kuid sellele, kes Temale ei alistu, jääb Ta alati kättesaamatuks ja kaugeks.
Sellega seoses on pühakirjas kaks tähtsat sõna: saguṇa ja nirguṇa, s.t. omadustega ja ilma omadusteta. Saguṇa ei tähenda, et Jumal alluks looduse seadustele, kuigi Ta võib ilmuda materiaalses vormis ja vastavate omadustega. Tema jaoks ei ole vahet materiaalsel ja vaimsel energial, sest Ta Ise on nende energiate allikas. Ta on erinevate energiate kontrollija ning seetõttu ei saa Tema kunagi olla nende energiate poolt mõjutatud, nii nagu seda oleme meie. Materiaalne energia toimib vastavalt Tema juhistele ning seetõttu võib Ta seda energiat kasutada, ilma, et selle energia omadused Temale mõju avaldaksid. See aga ei tähenda seda, et Temast võiks mingil hetkel saada kujutu olemus. Ta on igavene kuju, Ta on Algne Jumal. Ebaisikuline kujutus, Brahmani sära, on aga Tema Isiku kiirte sära, nii nagu päikese kiired on Päikese jumala kiirgus.
Pühakust poisi, Prahlāda Mahārāja, ateistist isa küsis: "Kus on su Jumal?", — laps vastas, et Jumal on kõikjal. Seepeale küsis isa vihaselt, et kas Jumal on lossi tugisambas. Laps vastas jaatavalt. Ateistist kuningas purustas samba, ning siis ilmus sambast Jumal Nṛsiṁha kujul (pool-inimene, pool-lõvi kehastus) ja tappis kuninga. See näitab, et Jumal on kõiges, mis on loodud Tema erinevate energiate poolt. Tänu oma kõikvõimsusele võib Ta ilmuda ükskõik kuhu, et aidata Temale pühendunut. Jumal Nrsimha ei ilmu nud sambasse mitte ateistist kuninga käsu peale, vaid pühendunud Prahlāda soovil. Ateist ei saa käsutada Jumalat ilmuda, kuid Jumal võib ilmuda ükskõik kuhu, et näidata oma armu Temale pühendunu suhtes. "Bhagavad-gītā" (4.8) kinnitab, et Jumal ilmub võitma uskmatuid ja kaitsma usklikke. Uskmatute üle võidu saavutamiseks on Jumalal küllaldaselt vahendeid, kuid pühendunule oma armu näitamine on meeldiv ülesanne ja seetõttu laskub Ta kehastunud kujul. Ta teeb seda vaid armust pühendunute suhtes.
"Brahma-saṁhitās" on öeldud, et Govinda on kõigis osades täiuslik, vastavalt osade suurusele. Ta on kogu universumis, kuid Ta on ka selle universumi aatomis. Väljaspool on Ta virāṭa ning seespool on Ta antaryāmi kujul. Antaryāmina on Ta kõigi meie tegude tunnistaja ning Temalt saame me oma tegude tagajärjed karma- phala näol. Me ise võime unustada, mida me oleme teinud oma eelmistes eludes, kuid kuna Jumal on meie tegude tunnistajaks, siis saame me oma tegude tagajärjed alati enestega kaasa.
Tõeliselt ei ole aga ei seespool ega väljaspool midagi peale Jumala. Kõik on Tema erinevate energiate avaldus, samuti nagu tule puhul soojus ja valgus, mis näitab, et mitmesugused energiad on ühesed. Hoolimata kõige üksolemisest naudib Jumal isiku kujul kõike, mis valmistab naudingut elavate olendite vähestele meeltele.