TEXT 40
adharmābhibhavāt kṛṣṇa
praduṣyanti kula-striyaḥ
strīṣu duṣṭāsu vārṣṇeya
jāyate varṇa-saṅkaraḥ
adharma — usupõlgus; abhibhavāt — olles muutunud valdavaks; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; praduṣyanti — saastuvad; kula-striyaḥ — suguvõsa naispool; strīṣu — naissoo poolt; duṣṭāsu — olles niivõrd saastunud; vārṣṇeya — oo, Vṛṣṇi järglane; jāyate — tekib; varṇa-saṅkaraḥ — soovimatu järelsugu.
Kui usupõlgus saab suguvõsas valdavaks, oo, Kṛṣṇa, muutuvad suguvõsa naised ebapuhtaks ning naissoo allakäigu tulemusena, oo, Vṛṣṇi järeltulija, sünnib soovimatu järelsugu.
Jumalakartlikud ühiskonnaliikmed on olulisimaks printsiibiks, mis tagavad elus rahu, õitsengu ja vaimse arengu. Varṇāśrama religioossed printsiibid on kujundatud nii, et jumalakartlikud inimesed oleksid ühiskonnas valdavad, et seeläbi edendada riigi ja ühiskonna üldist vaimset arengut. Rahvastiku selline koosseis sõltub aga naissoo kõlbelisusest ja truudusest. Nii nagu lapsed on eksiteele juhtimisele väga altid on ka naissugu väga aldis manduma. Seepärast vajavad nii lapsed kui ka naised suguvõsa vanemate liikmete poolset kaitset. Olles hõivatud paljude religioossete toimingutega, ei lase nad end abielurikkumisele meelitada. Cāṇakya Paṇḍita kinnituste kohaselt ei ole naised reeglina väga arukad, ning seetõttu ka mitte eriti usaldusväärsed. Seepärast peavad nad suguvõsa traditsioonide läbi olema alati hõivatud erinevate religioossete toimingutega, ning sel viisil sünnivad nende kõlbelisuse ja pühendumuse läbi jumalakartlikud inimesed, kes suudavad jätkata varṇāśrama süsteemi kohast elu. Sellise varṇāśrama- dharma kadumisel hakkavad naised vabalt käituma ja meestega suhtlema, mis annab vaba voli abielurikkumisteks, millest omakorda võivad sündida soovimatud järglased. Ka vastutustundetud mehed provotseerivad ühiskonnas abielurikkumisi, misläbi sündinud soovimatud järglased toovad inimkonnale kaasa sõdade ja taudide puhkemise ohu.