TEXT 48
na veda-yajñādhyayanair na dānair
na ca kriyābhir na tapobhir ugraiḥ
evaṁ-rūpaḥ śakya ahaṁ nṛ-loke
draṣṭuṁ tvad anyena kuru-pravīra
na — mitte kunagi; veda-yajña — ohverdusega; adhyayanaiḥ — või vedaliku kirjanduse uurimisega; na — mitte kunagi; dānaiḥ — heategevusega; na — mitte kunagi; ca — samuti; kriyābhiḥ — jumalakartlike tegudega; na — mitte kunagi; tapobhiḥ — tõsiste askeesidega; ugraiḥ — karmide; evam- rūpaḥ — sellel kujul; śakyaḥ — võin; aham — Mina; nṛ-loke — selles materiaalses maailmas; draṣṭum — olla nähtav; tvat — kui sina; anyena — kellegi teise poolt; kuru-pravīra — oo, parim Kuru sõdalastest.
Oo, parim Kuru sõdalastest, enne sind pole keegi Minu kõiksuse kuju näinud, sest ei „Vedade" uurimise, ohverduste, heategevuse, jumalakartlike tegude ega karmide askeeside läbi pole võimalik seda kuju materiaalses maailmas näha.
Antud juhul on oluline mõista, milles seisneb jumalik nägemine. Kes võib omada jumalikku nägemist? „Jumalik" viitab otseselt seosele Jumalaga. Jõudmata pooljumala staatusse, ei ole võimalik jumalikku nägemist omada. Ning kes on pooljumal? Vedalikes pühakirjades öeldakse, et need, kes teenivad pühendunult Jumal Viṣṇut, on pooljumalad (viṣṇu-bhaktāḥ smṛtā devāḥ). Ateistid – need, kes ei usu Viṣṇusse või kes tunnistavad üksnes Kṛṣṇa impersonaalset aspekti kui Kõrgeimat – ei saa omada jumalikku nägemist. Pole võimalik samaaegselt Kṛṣṇat halvustada ning omada jumalikku nägemist. Jumalikku nägemist ei saa omada, omandamata jumalikke omadusi. Teisisõnu öeldes näevad need, kes omavad jumalikku nägemist, samamoodi nagu Arjuna.
„Bhagavad-gītā" annab kõiksuse kuju kirjelduse. Ehkki enne Arjunat ei osanud keegi seda kirjeldust anda, võime me nüüd saada mõningase ettekujutuse, milline on Jumala viśva-rūpa. Need, kes on tõepoolest jumalike omadustega, võivad näha Jumala kõiksuse kuju. Kuid pole võimalik omada jumalikke omadusi, olemata Kṛṣṇa puhas pühendunu. Pühendunud aga, kes on omandanud jumaliku loomuse ning kes omavad jumalikku nägemist, ei ole kuigivõrd huvitatud Jumala kõiksuse kuju nägemisest. Nagu kirjeldatud eelnenud värsis, soovis Arjuna näha Jumal Kṛṣṇat neljakäelisel kujul, Viṣṇuna, ning kartis tegelikult kõiksuse kuju.
Käesolevas värsis on tähelepanuväärne väljend veda-yajñādhyayanaiḥ, mis viitab vedaliku kirjanduse uurimisele ning ohverduslike regulatsioonide teemale. Sõna veda tähistab kõiki vedaliku kirjanduse teoseid nagu neli „Vedat" („Ṛg", „Yajur", „Sāma" ja „Atharva"), kaheksateist „Purāṇat", „Upaniṣadid" ning „Vedānta-sūtra". Neid raamatuid on võimalik uurida nii oma kodus kui ükskõik millises teises paigas. Samamoodi eksisteerivad sūtrad, nimelt „Kalpa-sūtrad" ja „Mīmāṁsā-sūtrad", mis jagavad teadmisi ohverdusmeetoditest. Sõna dānaiḥ viitab annetustele, mida jagatakse selleks sobivatele inimestele nagu Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimisega hõivatud inimestele – brāhmaṇatele ja vaiṣṇavatele. „Jumalakartlike tegude" all peetakse silmas tuleohverdusi (agni-hotra) ning erinevatesse kastidesse kuuluvate inimeste ettekirjutatud kohustusi. Ning mõningate kehaliste kannatuste vabatahtlikku vastuvõtmist nimetatakse tapasyaks. Inimene võib praktiseerida kõiki neid meetodeid: võtta vastu kehalisi askeese, teha annetusi, uurida „Vedasid" jne, ent kui ta ei ole pühendunu nagu Arjuna, ei saa ta näha Jumala kõiksuse kuju. Impersonalistid kujutavad ette, et nemad näevad samuti Jumala kõiksuse kuju, kuid „Bhagavad-gītās" antakse meile mõista, et impersonaliste ei saa lugeda pühendunute hulka. Seega ei suuda nad ka näha Jumala kõiksuse kuju.
On palju inimesi, kes mõtlevad välja inkarnatsioone. Nad kuulutavad tavalise inimese Jumala inkarnatsiooniks, kuid see kõik on vaid totrus. Me peame järgima „Bhagavad-gītā" põhimõtteid, sest muul moel pole võimalik omandada täiuslikke vaimseid teadmisi. Ehkki „Bhagavad-gītāt" peetakse Jumala teaduse uurimise teel sissejuhatavaks raamatuks, on see ikkagi niivõrd täiuslik, et võimaldab inimesel eristada, mis on mis. Mõne pseudoinkarnatsiooni järgijad võivad öelda, et ka nemad on näinud Jumala transtsendentaalset inkarnatsiooni ja kõiksuse kuju, kuid see ei vasta tõele, kuna käesolevas värsis on selgelt öeldud, et olemata Kṛṣṇa pühendunu, pole võimalik Jumala kõiksuse kuju näha. Seega tuleb esmalt saada Kṛṣṇa puhtaks pühendunuks, alles seejärel saab inimene väita, et ta on näinud Jumala kõiksuse kuju, ning võib seda kirjeldada. Kṛṣṇa pühendunu ei tunnista võltsinkarnatsioone ega nende järgijaid.