TEXT 29
samaṁ paśyan hi sarvatra
samavasthitam īśvaram
na hinasty ātmanātmānaṁ
tato yāti parāṁ gatim
samam — võrdselt; paśyan — nähes; hi — kindlasti; sarvatra — kõikjal; samavasthitam — samal moel kohalviibiv; īśvaram — Ülihing; na — ei; hinasti — madaldab; ātmanā — mõistusega; ātmānam — hinge; tataḥ — siis; yāti — saavutab; parām — transtsendentaalse; gatim — sihtkoha.
See, kes näeb, et Ülihing viibib ühtemoodi igas elusolendis, ei lase end mõistusel eksitada. Seepärast saavutab selline inimene transtsendentaalse sihtkoha.
Aktsepteerides materiaalset eksistentsi, langeb elusolend vaimsest positsioonist. Ent kui ta mõistab, et Kõigekõrgem asub Oma Paramātmā avaldumise näol kõikjal; kui ta suudab näha, et Jumala Kõrgeim Isiksus viibib igas elusolendis, siis ei lase ta hävitaval mõttelaadil end langema sundida ning sedasi areneb ta järk-järgult tasemeni, millelt võib pöörduda tagasi vaimsesse maailma. Üldiselt omab mõistus kalduvust meelelisteks naudinguteks, ent kui see pöörata Ülihinge poole, saavutab inimene vaimsete teadmiste mõistmises kohese arengu.