TEXT 17
uttamaḥ puruṣas tv anyaḥ
paramātmety udāhṛtaḥ
yo loka-trayam āviśya
bibharty avyaya īśvaraḥ
uttamaḥ — parim; puruṣaḥ — isiksus; tu — aga; anyaḥ — teine; parama — kõrgeim; ātmā — „mina"; iti — sedasi; udāhṛtaḥ — öeldakse; yaḥ — kes; loka — universumi; trayam — kolme jaotust; āviśya — sisenedes; bibharti — hoiab alal; avyayaḥ — ammendumatu; īśvaraḥ — Jumal.
Lisaks neile kahele eksisteerib kõrgeim isiksus, Kõrgeim Hing, hävimatu Jumal Ise, kes on sisenenud kolme maailma ning hoiab neid alal.
Selle värsi mõtet selgitatakse hästi „Kaṭha Upaniṣadis" (2.2.13) ning „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (6.13). Seal öeldakse selgelt, et kõik lugematud elusolendid, kellest osa on tingimustest sõltuvad ning osa on vabad, alluvad Kõrgeimale Isiksusele, kes on Paramātmā. „Upaniṣadides" öeldakse: nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām. See värss tähendab, et kõikide nii vabanenud kui ka tingimustest sõltuvate elusolendite hulgas on üks kõrgeimalseisev isiksus, Jumala Kõrgeim Isiksus, kes on kõige alalhoidjaks ning kes annab elusolendeile vahendid, et kogeda naudinguid vastavalt sooritatud tegudele. See Jumala Kõrgeim Isiksus asetseb Paramātmāna iga elusolendi südames. Targad, kes on suutelised Teda mõistma, saavutavad täiusliku rahu, mida keegi teine saavutada ei suuda.