TEXT 20
sarva-bhūteṣu yenaikaṁ
bhāvam avyayam īkṣate
avibhaktaṁ vibhakteṣu
taj jñānaṁ viddhi sāttvikam
sarva-bhūteṣu — kõikides elusolendites; yena — mille läbi; ekam — ühte; bhāvam — olukorda; avyayam — hävimatut; īkṣate — inimene näeb; avibhaktam — jagamatut; vibhakteṣu — lugematult jagunenutes; tat — seda; jñānam — teadmisi; viddhi — tea; sāttvikam — vooruse guṇas.
Tea, et sellised teadmised, mille abil inimene võib näha ühesugust jagamatut vaimset loodust kõikides lugematuteks vormideks jagunenud elusolendites, kuuluvad vooruse guṇasse.
See, kes näeb ühesugust vaimset hinge kõikides elusolendites, olgu see siis pooljumal, inimene, lind, koduloom, metsloom, kala või taim, omab vooruse guṇasse kuuluvaid teadmisi. Kõikides elusolendites on ühesugune vaimne hing, ehkki nad omavad erinevaid kehasid vastavalt oma varasematele tegudele. Nagu kirjeldatud seitsmendas peatükis, on igas kehas avalduva elujõu allikaks Kõigekõrgema Jumala kõrgem energia. Selle kõrgema looduse või elujõu nägemine igas elusolendis kuulub vooruse guṇasse. See elujõud ei hävine kunagi, ehkki kehad hävinevad. Elusolendid näevad erinevad välja oma kehade tasandil ning kuna materiaalse eksistentsi tingimustest sõltuvas elus avaldub mitmeid vorme, näib, nagu oleks elujõud jagunenud. Sellised impersonalistlikud teadmised on eneseteadvustamise üks aspekte.