TEXT 3
tyājyaṁ doṣa-vad ity eke
karma prāhur manīṣiṇaḥ
yajña-dāna-tapaḥ-karma
na tyājyam iti cāpare
tyājyam — tuleb hüljata; doṣa-vat — kui halba; iti — sel moel; eke — üks grupp; karma — töö; prāhuḥ — nad ütlevad; manīṣiṇaḥ — suured mõtlejad; yajña — ohverduse; dāna — annetuse; tapaḥ — ja askeesi; karma — tööd; na — mitte kunagi; tyājyam — tuleb hüljata; iti — sel moel; ca — ja; apare — teised.
Mõned õpetatud isiksused kuulutavad, et kõik resultaatidele suunatud tegevused tuleb hüljata kui valed tegevused, samas kui teised targad kinnitavad, et ohverdusi, annetusi ja askeese ei tohi kunagi hüljata.
Vedakirjanduses kirjeldatakse mitmeid tegevusi, mille suhtes esineb lahkarvamusi. Näiteks öeldakse seal, et ohverdusena võib looma tappa, kuid samas on neid, kes väidavad, et loomade tapmine on lubamatu ükskõik millisel eesmärgil. Ehkki vedakirjanduses soovitatakse loomade tapmist ohverdustena, ei tähenda selline ohverdus tegelikult looma surmamist. Sellise ohverdusega antakse loomale uus elu, mis mõnikord tõstab ta kohe inimkehasse. Erinevatel tarkadel on selle kohta aga erinevad arvamused. Mõned ütlevad, et loomade tapmisest tuleb alati hoiduda, teised aga väidavad, et teatud ohverdustena on seda lubatud teha, kuna see toob nendele loomadele kasu. Kõiki neid erinevaid arvamusi ohverduste sooritamise kohta selgitab nüüd Jumal Ise.