TEXT 13
yajña-śiṣṭāśinaḥ santo
mucyante sarva-kilbiṣaiḥ
bhuñjate te tv aghaṁ pāpā
ye pacanty ātma-kāraṇāt
yajña-śiṣṭa — pärast yajña sooritamist söödava toidu; aśinaḥ — sööjad; santaḥ — pühendunud; mucyante — vabanevad; sarva — kõikvõimalikest; kilbiṣaiḥ — pattudest; bhuñjate — naudivad; te — nemad; tu — aga; agham — rängad patud; pāpāḥ — patustajad; ye — kes; pacanti — valmistavad toitu; ātma-kāraṇāt — meeleliseks naudinguks.
„Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."
Kõigekõrgema Jumala pühendunuid ehk Kṛṣṇa teadvuses viibivaid inimesi nimetatakse santadeks. Nad kogevad Jumala suhtes alati armastust, nii nagu seda kirjeldatakse „Brahma-saṁhitās" (5.38): premāñjana-cchurita-bhakti- vilocanena santaḥ sadaiva hṛdayeṣu vilokayanti. Santad, olles Jumala Kõrgeima Isiksusega, ehk Govindaga (kõikide naudingute andja), ehk Mukundaga (vabanemise andja), ehk Kṛṣṇaga (kõikiköitev isiksus) alati armastussuhetes, ei saa võtta vastu mitte midagi, pakkumata seda esmalt Kõigekõrgemale Isiksusele. Seepärast sooritavad pühendunud pidevalt yajñasid. Nendeks on pühendunud teenimise erinevad protsessid nagu śravaṇam, kīrtanam, smaraṇam, arcanam jne. Selliste yajñade sooritamine hoiab pühendunu alati lahus materiaalse maailma kõikvõimalikest patustest ja saastavatest suhetest. Need aga, kes valmistavad toitu enese jaoks, enese meeleliseks rahuldamiseks, pole mitte üksnes vargad, vaid kõikvõimalike pattude sööjad. Ja kuidas saab inimene olla õnnelik, kui ta on nii varas kui ka patustaja? See pole võimalik. Seepärast tuleb inimestele õpetada, kuidas praktiseerida lihtsat saṅkīrtana-yajñat täies Kṛṣṇa teadvuses, et nad võiksid saada igas suhtes õnnelikuks. Vastasel juhul ei saabu maailmas kunagi rahu ega õnne.