TEXT 21
yad yad ācarati śreṣṭhas
tat tad evetaro janaḥ
sa yat pramāṇaṁ kurute
lokas tad anuvartate
yat yat — ükskõik, mida; ācarati — ta teeb; śreṣṭaḥ — austusväärne juht; tat — seda; tat — ning ainult seda; eva — kindlasti; itaraḥ — tavaline; janaḥ — inimene; saḥ — tema; yat — ükskõik, millist; pramāṇam — eeskuju; kurute — sooritab; lokaḥ — kogu maailm; tat — seda; anuvartate — järgib eeskuju.
Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal viisil.
Lihtrahvas vajab alati juhti, kes õpetaks neid oma käitumisega. Juht ei saa õpetada rahvast suitsetamisest loobuma, kui ta ise suitsetab. Jumal Caitanya ütles, et enne kui õpetaja hakkab teisi õpetama, peab ta kõigepealt ise õppima sündsalt käituma. Inimest, kes sel viisil õpetab, nimetatakse ācāryaks ehk ideaalseks õpetajaks. Seega peab õpetaja lihtrahva juhendamiseks järgima śāstrate (pühakirjade) põhimõtteid. Õpetaja ei saa luua omi, pühakirjadele vastukäivaid reegleid. „Manu-saṁhitāt" ja teisi sellelaadseid pühakirju peetakse autoriteetseteks raamatuteks, mille õpetust tuleks inimühiskonnal järgida. Seega peab juht toetuma oma õpetuses selliste autoriteetsete śāstrate põhimõtetele. See, kes soovib ennast parandada, peab järgima samu normeerivaid reegleid, mida on järginud suured õpetajad. Ka „Śrīmad-Bhāgavatam" kinnitab, et vaimses eneseteadvustamises arengu saavutamiseks tuleb järgida suurte pühendunute eeskuju, sest see on ainus tee edule. Kuningat ja riigipead, isa ja õpetajat peetakse loomulikult süütu lihtrahva juhtideks. Kõik sellised juhid omavad väga suurt vastutust oma alluvate ees ning seepärast peavad nad põhjalikult tundma autoriteetseid raamatuid, kus on kirjas vaimsed ja moraalikoodeksid.