TEXT 9
janma karma ca me divyam
evaṁ yo vetti tattvataḥ
tyaktvā dehaṁ punar janma
naiti mām eti so ’rjuna
janma — sünd; karma — töö; ca — samuti; me — Minu; divyam — transtsendentaalset; evam — sel moel; yaḥ — igaüks, kes; vetti — teab; tattvataḥ — tegelikult; tyaktvā — jättes kõrvale; deham — seda keha; punaḥ — taas; janma — sünd; na — mitte kunagi; eti — saavutab; mām — Mind; eti — saavutab; saḥ — tema; arjuna — oo, Arjuna.
See, kes mõistab Minu ilmumise ja tegude transtsendentaalset loodust, ei pea oma praegusest kehast lahkudes enam sündima siia materiaalsesse maailma, sest tema, oo, Arjuna, jõuab Minu igavesse elupaika.
Jumala laskumist Oma transtsendentaalsest elupaigast siia maailma kirjeldati juba kuuendas värsis. See, kes suudab mõista tõde Jumala Isiksuse ilmumisest, on juba saavutanud materiaalsetest köidikutest vabanemise ning seetõttu läheb ta oma praegusest materiaalsest kehast lahkudes kohe tagasi Jumala kuningriiki. Materiaalsetest köidikutest vabanemise saavutamine pole elusolendile sugugi kerge. Impersonalistid ja joogid jõuavad vabanemiseni läbi suurte jõupingutuste mitmete sündide järel. Ning ka siis on nende saavutatud vabanemine – liitumine Jumala impersonaalse brahmajyotiga – vaid osaline ja nad võivad ikkagi langeda tagasi materiaalsesse maailma. Kuid pühendunu, lihtsalt mõistes Jumala keha ja tegude transtsendentaalset loodust, jõuab oma praegusest kehast lahkudes Jumala kuningriiki ega riski sel juhul langemisega tagasi materiaalsesse maailma. „Brahma-saṁhitās" (5.33) öeldakse, et Jumalal on suur hulk erinevaid kehastusi ja inkarnatsioone: advaitam acyutam anādim ananta-rūpam. Ehkki Jumalal on suur hulk transtsendentaalseid kehastusi, on nad kõik ikkagi seesama Jumala Kõrgeim Isiksus. Inimene peab olema veendunud selles tõsiasjas, ehkki ilmalike teadlaste ja empiiriliste filosoofide jaoks on see käsitlematu. „Vedades" öeldakse („Puruṣa-bodhinī Upaniṣad"):
eko devo nitya-līlānurakto
bhakta-vyāpī hṛdy antar-ātmā
„Üks ja ainus Jumala Kõrgeim Isiksus suhtleb mitmes erinevas transtsendentaalses kehas pidevalt Oma tõeliste pühendunutega." Seda vedalikku väidet kinnitab Jumal isiklikult käesolevas „Gītā" värsis. See, kes aktsepteerib „Vedade" ja Jumala Kõrgeima Isiksuse autoriteedile toetudes seda tõde ning kes ei raiska aega filosoofilistele spekulatsioonidele, saavutab kõrgeima, täiusliku vabanemise tasandi. Lihtsalt tunnistades seda tõde, toetudes usule, jõuab inimene kahtlemata vabanemiseni. Seda kinnitab ka vedalik ütlus tat tvam asi. Igaüks, kes mõistab, et Jumal Kṛṣṇa on Kõigekõrgem, või kes ütleb Jumalale: „Sina oled seesama Kõigekõrgem Brahman, Jumala Isiksus," saavutab kindlasti otsekohe vabanemise ning järelikult pole mingit kahtlust, et ta pääseb Jumala transtsendentaalsesse suhtluskonda. Teisisõnu öeldes, saavutab selline Jumala ustav pühendunu täiuslikkuse. Seda kinnitatakse vedakirjanduses järgmiselt:
tam eva viditvāti mṛtyum eti
nānyaḥ panthā vidyate ’yanāya
„Täiuslikule sünnist ja surmast vabanemise tasandile võib jõuda lihtsalt Jumalat, Jumala Kõrgeimat Isiksust teadvustades. Selle täiuslikkuse saavutamiseks ei ole teist teed." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) See, et teist teed ei ole, tähendab, et igaüks, kes ei tunnista Jumal Kṛṣṇat Jumala Kõrgeima Isiksusena, viibib kahtlemata teadmatuse guṇa mõju all ning järelikult ei ole tal võimalik saavutada ka lunastust, piltlikult väljendudes, meepurki väljastpoolt lakkudes, s.t. „Bhagavad-gītāt" ilmalikest teadmistest lähtuvalt tõlgendades. Sellised empiirilised filosoofid võivad omandada materiaalses maailmas küll väga tähtsaid positsioone, kuid see ei tähenda veel, et nad oleksid väärt vabanemist. Sellistel ennast täis ilmalikel õpetlastel jääb vaid loota Jumala pühendunu põhjendamatule armulikkusele. Seega peaks inimene tugevas usus ja teadmistele tuginedes arendama endas Kṛṣṇa teadvust, mille läbi on võimalik jõuda täiuslikkuseni.