TEXT 19
sa ghoṣo dhārtarāṣṭrāṇāṁ
hṛdayāni vyadārayat
nabhaś ca pṛthivīṁ caiva
tumulo ’bhyanunādayan
saḥ — see; ghoṣaḥ — vibratsioon; dhārtarāṣṭrāṇām — Dhṛtarāṣṭra poegade; hṛdayāni — südameid; vyadārayat — purustas; nabhaḥ — taevas; ca — samuti; pṛthivīm — maapinda; ca — samuti; eva — kindlasti; tumulaḥ — kõrvulukustav; abhyanunādayan — kõlades.
Kõikide nende erinevate merikarpide puhumisest tõusis suur lärm ning levides nii taevas kui maal, purustas see vibratsioon Dhṛtarāṣṭra poegade südamed.
Kui Bhīṣma ja teised Duryodhana poolel seisnud sõdalased puhusid oma merikarpe, ei omanud nende tekitatud heli Pāṇḍavate südametele erilist mõju. Mitte midagi sellist pole kordagi mainitud. Küll aga öeldakse selles värsis, et Pāṇḍavate poolel võidelnute poolt puhutud merikarpidest tõusnud heli purustas Dhṛtarāṣṭra poegade südamed. See toimus tänu Pāṇḍavatele ning nende usule Jumal Kṛṣṇasse. See, kes leiab varju Kõigekõrgema Jumala juures, ei pea enam midagi kartma, ja seda isegi keset suurimat häda ning viletsust.