TEXT 18
ahaṅkāraṁ balaṁ darpaṁ
kāmaṁ krodhaṁ ca saṁśritāḥ
mām ātma-para-deheṣu
pradviṣanto ’bhyasūyakāḥ
ahaṅkāram — vale ego; balam — jõud; darpam — uhkus; kāmam — iha; krodham — viha; ca — samuti; saṁśritāḥ — olles pöördunud varjupaiga leidmiseks; mām — Mind; ātma — nende omas; para — ja teistes; deheṣu — kehades; pradviṣantaḥ — teotades; abhyasūyakāḥ — kadedad.
Olles eksitatud valest egost, jõust, uhkusest, ihast ja vihast, kadestavad deemonid Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes asetseb nii nende endi kui ka teiste elusolendite kehades, ning teotavad tõelist religiooni.
Deemonlik inimene tegutseb alati Jumala ülemvõimu vastu ega taha uskuda pühakirjadesse. Ta kadestab nii pühakirju kui ka Jumala Kõrgeima Isiksuse olemasolu. Seda põhjustab tema niinimetatud prestiiz̆, rikkus ja jõud. Ta ei tea, et praegune elu on ettevalmistus järgmiseks, ning seda teadmata on ta tegelikult vaenulik nii iseenda kui ka teiste suhtes. Ta tarvitab vägivalda nii teiste elusolendite kui ka iseenda keha suhtes. Ta ei hooli Jumala Isiksuse kõrgeimast kontrollist, sest tal puuduvad teadmised. Kadestades nii pühakirju kui ka Jumala Kõrgeimat Isiksust, toob ta Jumala eksistentsi vastu alusetuid argumente ning eitab pühakirjade autoriteetsust. Ta arvab, et ta on igas oma teos sõltumatu ja kõikvõimas. Ta arvab, et kuna pole kedagi, kes oleks sama rikas või tugev kui tema, võib ta teha mida tahab, ilma et keegi saaks teda takistada. Kui ilmub vaenlane, kes võib takistada tema meelelisi naudinguid, teeb ta kohe plaanid, kuidas see vaenlane omal jõul hävitada.