TEXT 19
tān ahaṁ dviṣataḥ krūrān
saṁsāreṣu narādhamān
kṣipāmy ajasram aśubhān
āsurīṣv eva yoniṣu
tān — neid; aham — Mina; dviṣataḥ — kade; krūrān — pahasoovlikke; saṁsāreṣu — materiaalse eksistentsi ookeani; nara-adhamān — madalaimaid inimkonna hulgas; kṣipāmi — Mina panen; ajasram — igavesti; aśubhān — halbatoovaid; āsurīṣu — deemonlikesse; eva — kindlasti; yoniṣu — üsadesse.
Neid, kes on kadedad ja pahasoovlikud, madalaimad inimkonnas, heidan Ma lakkamatult materiaalse eksistentsi ookeani, sündima erinevates deemonlikes elu liikides.
Selles värsis öeldakse selgelt, et otsus teatud individuaalse hinge kindlasse kehasse asetamisest on kõrgeima tahte eesõigus. Deemonlikud inimesed võivad eitada Jumala ülemvõimu ja tegutseda meelevaldselt, kuid nende järgmine sünd sõltub täielikult mitte nende endi, vaid Jumala Kõrgeima Isiksuse otsusest. „Śrīmad-Bhāgavatami" kolmandas laulus öeldakse, et pärast surma asetatakse individuaalne hing ema üsasse, kus ta saab kõrgeima võimu järelevalve all endale kindlat tüüpi keha. Seepärast võimegi me materiaalses eksistentsis näha paljusid elu liike: loomi, putukaid, inimesi jne. Kõik see pole juhuslik, vaid on korraldatud kõrgemalseisva võimu poolt. Deemonite kohta öeldakse siin selgelt, et nad sünnivad pidevalt deemonite järglastena ning seega alati kadedatena, madalaimatena inimkonna hulgas. Sellised deemonid on alati täis ihasid ja viha, vägivaldsed ja ebapuhtad. Dz̆unglis elavaid kütte peetakse samuti deemonlike eluvormide hulka kuuluvaiks.