TEXT 19
mūḍha-grāheṇātmano yat
pīḍayā kriyate tapaḥ
parasyotsādanārthaṁ vā
tat tāmasam udāhṛtam
mūḍha — rumal; grāheṇa — püüdlusega; ātmanaḥ — oma hinge; yat — see, mida; pīḍayā — piinamisega; kriyate — sooritatakse; tapaḥ — askees; parasya — teistele; utsādana-artham — hävingu tekitamiseks; vā — või; tat — seda; tāmasam — pimeduse guṇas; udāhṛtam — öeldakse olevat.
Öeldakse, et rumalusest sooritatud askeesid, mis on seotud enese piinamisega või mille eesmärgiks on teistele vigastuste tekitamine või nende hävitamine, kuuluvad teadmatuse guṇasse.
Ajaloost võib leida näiteid mõttetutest askeesidest, mida deemonid on läbi teinud. Näiteks sooritas Hiraṇyakaśipu ränki askeese selleks, et saada surematuks ning tappa seejärel pooljumalad. Ta palus Brahmālt sellist õnnistust, kuid lõpptulemusena Jumala Kõrgeim Isiksus tappis ta. Sooritada askeese millegi ilmselgelt võimatu nimel on kindel märk teadmatuse guṇas viibimisest.