No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 12

na tv evāhaṁ jātu nāsaṁ
na tvaṁ neme janādhipāḥ
na caiva na bhaviṣyāmaḥ
sarve vayam ataḥ param

na — mitte kunagi; tu — aga; eva — kindlasti; aham — mina; jātu — kunagi; na — ei; āsam — eksisteerinud; na — ei; tvam — sina; na — ei; ime — kõik need; jana-adhipāḥ — kuningad; na — mitte kunagi; ca — samuti; eva — kindlasti; na — mitte; bhaviṣyāmaḥ — tulevikus eksisteerime; sarve vayam — kõik me; ataḥ param — tulevikus.

Pole kunagi olnud aega, mil poleks eksisteerinud Mind, sind või kõiki neid kuningaid, ning ka tulevikus ei saabu kunagi aega, mil keegi meist lakkaks olemast.

„Vedades" – „Katḥa Upaniṣadis" ja ka „Śvetāśvatara Upaniṣadis" kinnitatakse, et Jumala Kõrgeim Isiksus on lugematute elusolendite alalhoidja vastavalt igaühe erinevale seisundile, mis tuleneb tema tegevustest ja viimaste järelmõjudest. Jumala Kõrgeim Isiksus asub Oma täieliku ekspansioonina ka iga elusolendi südames. Ainult pühaku omadustega inimesed, kes näevad Kõigekõrgemat Jumalat nii enda sees kui ka väljaspool, suudavad tegelikult jõuda täiusliku ja igavese rahuni.

nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām
eko bahūnāṁ yo vidadhāti kāmān
tam ātma-sthaṁ ye ’nupaśyanti dhīrās
teṣāṁ śāntiḥ śāśvatī netareṣām

(Kaṭha Upaniṣad 2.2.13)

Sedasama vedalikku tõde, mida õpetati Arjunale, kuulutatakse kõikidele maailma inimestele, kes esitavad end kõrgelt haritud inimestena, omades ometigi väga väikest teadmistepagasit. Jumal lausub selgelt, et nii Tema Ise, Arjuna kui ka kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on igavesed individuaalsed elusolendid; ning et Tema on igavesti kõikide elusolendite alalhoidjaks nii nende vabastatud kui ka tingimustest sõltuvas seisundis. Jumala Kõrgeim Isiksus on kõrgeim igavene individuaalne isiksus ning Arjuna, Jumala igavene kaaslane, ning kõik lahinguväljale kogunenud kuningad on Temale alluvad igavesed individuaalsed isiksused. Nad eksisteerisid individuaalselt minevikus ning jäävad samamoodi eksisteerima ka tulevikus. Seepärast pole kellelgi põhjust kurvastada.

Jumal Kṛṣṇa, kõrgeim autoriteet, ei toeta siin māyāvādīde teooriat, mille kohaselt individuaalne hing pärast vabanemist māyā ehk illusiooni kattest ühineb impersonaalse Brahmaniga ning kaotab seeläbi oma individuaalse eksistentsi. Samuti ei toeta Kṛṣṇa teooriat, mille kohaselt individuaalsus on vaid meie mõtete vili tingimustest sõltuvas seisundis. Nagu ütleb siin Kṛṣṇa ning nagu kinnitatakse ka „Upaniṣadides", ei hävine ei Jumala Enda ega elusolendite individuaalsus kunagi. See Kṛṣṇa väide on autoriteetne, sest Kṛṣṇa ei allu illusioonile. Kui elusolendi igavene individuaalsus poleks fakt, ei rõhutaks Kṛṣṇa seda ega lausuks, et see jääb püsima ka tulevikus. Māyāvādīd võivad väita, et individuaalsus, millest Kṛṣṇa siin kõneleb, on materiaalne, mitte vaimne. Kuid isegi juhul, kui me tunnistaksime väidet, et individuaalsus on materiaalne, ei kao Kṛṣṇa individuaalsus kuhugi. Kṛṣṇa kinnitab, et Ta eksisteeris individuaalselt minevikus ning et nii saab see olema ka tulevikus. Ta on kinnitanud Oma individuaalsust mitmel viisil, ning sedagi, et impersonaalne Brahman allub Talle. Kṛṣṇa on alati säilitanud Oma vaimse individuaalsuse. Kui pidada Teda tavaliseks, individuaalset teadvust omavaks, tingimustest sõltuvaks hingeks, ei omaks Tema jutustatud „Bhagavad-gītā" mitte mingit pühakirjalist autoriteetsust. Tavaline inimene oma nelja puudusega pole võimeline õpetama seda, mis oleks tegelikult teadmist väärt. „Gītā" on kõrgemal tavaliste inimeste loodud kirjandusest. Ühtegi ilmalikku raamatut ei saa võrrelda „Bhagavad-gītāga". Kui suhtuda Kṛṣṇasse kui tavalisse inimesse, kaotab „Gītā" kogu oma tähenduse. Māyāvādīd väidavad, et selles värsis käsitletav mitmekesisus on suhteline ning seotud vaid materiaalse kehaga. Kui aga eelnenud värsis mõistis Kṛṣṇa hukka elusolendite kehalise elukäsitluse, kuidas on siis võimalik, et pärast seda esitab Ta väiteid, mis lähtuvad sellisest kontseptsioonist? Individuaalsus põhineb vaimsel eksistentsil, nagu kinnitavad sellised suured ācāryad nagu Śrī Rāmānuja ja teised. „Gītās" rõhutatakse korduvalt, et oma vaimset individuaalsust suudavad mõista vaid Jumala pühendunud. Need, kes on Kṛṣṇa kui Jumala Kõrgeima Isiksuse peale kadedad, ei omanda autoriteetset juurdepääsu sellele väärtuslikule kirjandusele. Mittepühendunu lähenemine „Gītā" õpetustele on võrreldav mesilasega, kes lakub meepurki väljastpoolt. Kuid mee maitset pole võimalik tunda enne purgi avamist. Samamoodi saavad „Bhagavad-gītā" müstitsismi mõista vaid pühendunud, teised ei saa selle saladust maitsta, nagu kinnitatakse selle raamatu neljandas peatükis. „Gītā" olemust ei suuda tabada ka inimesed, kes kadestavad Jumalat juba üksnes Tema olemasolu pärast. Seepärast on māyāvādīde selgitused „Gītāle" vaid eksiteele viivad tõlgitsused tegelikust tõest. Jumal Caitanya on keelanud meil lugeda māyāvādīde kommentaare ning hoiatanud kõiki, kes võtavad omaks sellised māyāvādīde filosoofiast lähtuvad arusaamad, et nad kaotavad võime mõista vähimalgi määral „Gītā" tegelikku saladust. Kui individuaalsus piirduks vaid selle empiirilise universumiga, poleks Jumala õpetust üldse vaja. Individuaalne hing ja Jumal on erinevad olendid. See on igavene fakt, mida kinnitatakse kõikjal „Vedades", nagu eespool öeldud.

« Previous Next »