TEXT 5
gurūn ahatvā hi mahānubhāvān
śreyo bhoktuṁ bhaikṣyam apīha loke
hatvārtha-kāmāṁs tu gurūn ihaiva
bhuñjīya bhogān rudhira-pradigdhān
gurūn — kõrgemalseisvaid; ahatvā — tapmata; hi — kindlasti; mahā-anubhāvān — suuri hingi; śreyaḥ — on parem; bhoktum — nautida elu; bhaikṣyam — kerjates; api — isegi; iha — selles elus; loke — selles maailmas; hatvā — tappes; artha — kasu; kāmān — ihaldades; tu — aga; gurūn — kõrgemalseisvaid; iha — selles maailmas; eva — kindlasti; bhuñjīya — tuleb nautida; bhogān — nauditavaid asju; rudhira — veri; pradigdhān — kokku määritud.
Parem elada siin maailmas kerjates, kui elada nende suurte hingede elude arvel, kes on olnud minu õpetajaiks. Ehkki nad ihaldavad maiseid rikkusi, on nad siiski minust kõrgemal seisvad. Kui nad tappa, määrdub verega kõik, mida me naudime.
Vastavalt pühakirjade põhimõtetele on õpetaja, kes sooritab põlastusväärseid tegusid ning kes on kaotanud asjade eristamistaju, väärt hülgamist. Bhīṣma ja Droṇa olid sunnitud astuma Duryodhana poolele, sest viimane oli osutanud neile finantsilist abi. Kuid nad ei oleks pidanud end üksnes oma rahalise olukorra tõttu sellisesse positsiooni seadma. Antud olukorras on nad kaotanud õpetajate väärikuse. Kuid Arjuna arvab, et nad on sellegipoolest temast kõrgemal seisvad, ning et neid tappes oleksid kõik tema poolt nauditavad materiaalsed hüved nende verega määritud.