TEXT 51
karma-jaṁ buddhi-yuktā hi
phalaṁ tyaktvā manīṣiṇaḥ
janma-bandha-vinirmuktāḥ
padaṁ gacchanty anāmayam
karma-jam — karmaliste tegevuste tõttu; buddhi-yuktāḥ — olles hõivatud pühendunud teenimisega; hi — kindlasti; phalam — resultaadid; tyaktvā — loobudes; manīṣiṇaḥ — suured targad või pühendunud; janma-bandha — surma ja sünni köidikuist; vinirmuktāḥ — vabastatud; padam — positsiooni; gacchanti — nad saavutavad; anāmayam — vaba kannatustest.
Hõivates end sedasi Jumala pühendunud teenimisse, vabastavad suured targad või pühendunud end oma materiaalses maailmas sooritatud tegude tagajärgedest. Sel viisil vabanevad nad sünni ja surma ringkäigust ning jõuavad kõikidest kannatustest kõrgemal asuvale tasandile [tagasi Jumala juurde].
Vabastatud elusolendid kuuluvad paika, kus ei eksisteeri materiaalseid kannatusi. „Bhāgavatamis" (10.14.58) öeldakse:
samāṣritā ye pada-pallava-plavaṁ
mahat-padaṁ puṇya-yaśo murāreḥ
bhavāmbudhir vatsa-padaṁ paraṁ padaṁ
padaṁ padaṁ yad vipadāṁ na teṣām
„Jumal on kogu kosmilise avaldumise alalhoidja ning Teda tuntakse kui Mukundat ehk mukti andjat ning sellele, kes on astunud Jumala lootosjalgade paati, tundub materiaalse maailma ookean sama väike kui vasika sõrajälge kogunenud vesi. Sellise inimese sihtkohaks on paraṁ padam ehk Vaikuṇṭha – paik, kus ei eksisteeri materiaalseid kannatusi – mitte aga koht, kus ohud jälitavad elusolendit igal tema sammul."
Teadmiste puudumise tõttu ei tea inimesed, et materiaalne maailm on üks haletsusväärne paik, kus ohud järgnevad elusolendile igal tema sammul. Üksnes teadmatuse tõttu püüavad vähem arukad inimesed kohaneda sellise olukorraga, sooritades karmalisi tegevusi ja arvates, et nende tegevuste resultaadid teevad neid õnnelikeks. Nad ei tea, et ükski materiaalne keha ükskõik kus universumis ei võimalda kannatustest vaba elu. Materiaalse elu kannatused sünni, surma, vananemise ja haiguste näol eksisteerivad kõikjal materiaalses maailmas. Kuid see, kes mõistab oma tegelikku algolemuslikku positsiooni Jumala igavese teenrina ning teab seega Jumala Isiksuse positsiooni, rakendab end Jumala transtsendentaalsesse armastuslikku teenimisse. Selle tulemusena saab ta Vaikuṇṭha planeetidele jõudmise vääriliseks, kus ei ole ei materiaalseid kannatusi täis elu ega aja ja surma ülemvõimu. Mõista oma algolemuslikku positsiooni tähendab mõista ka Jumala ülevat positsiooni. See, kes ekslikult arvab, et Jumal ja elusolend asuvad samal tasandil, viibib pimeduses ega suuda seetõttu end Jumala pühendunud teenimisse rakendada. Ta saab ise oma isandaks, sillutades sedasi teed sünni ja surma kordumisele. Kuid see, kes mõistab, et tema positsioon on teenida, rakendab end Jumala teenimisse ning saab koheselt Vaikuṇṭhalokale jõudmise vääriliseks. Jumala rahuldamisele suunatud tegevust nimetatakse karma-joogaks ehk buddhi-joogaks ehk lihtsalt väljendudes, Jumala pühendunud teenimiseks.