TEXT 57
yaḥ sarvatrānabhisnehas
tat tat prāpya śubhāśubham
nābhinandati na dveṣṭi
tasya prajñā pratiṣṭhitā
yaḥ — see, kes; sarvatra — kõikjal; anabhisnehaḥ — kiindumuseta; tat — seda; tat — seda; prāpya — saavutades; śubha — head; aśubham — halba; na — mitte kunagi; abhinandati — kiidab; na — mitte kunagi; dveṣṭi — kadestab; tasya — tema; prajñā — täiuslikud teadmised; pratiṣṭhitā — kinnistunud.
See, kes ei lase end mõjutada sellest heast ja halvast, mis talle materiaalses maailmas osaks võib langeda, kes ei põlasta ühte ega teist, omab kindlalt täiuslikke teadmisi.
Materiaalses maailmas toimub alati midagi head või halba. Inimest, kes ei lase end häirida ei materiaalse maailma tõusudest ega mõõnadest, tuleb pidada vankumatult Kṛṣṇa teadvuses viibivaks isiksuseks. Nii kaua kui inimene viibib materiaalses maailmas, eksisteerib alati võimalus, et talle saavad osaks nii head kui halvad sündmused, sest materiaalne maailm on täis kahesusi. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei huvitu materiaalse maailma headest ega halbadest külgedest, sest tema ainsaks huviks on Kṛṣṇa, läbinisti heaolemuslik Absoluut. Sellise Kṛṣṇale keskendunud teadvuse läbi jõuab inimene täiuslikule transtsendentaalsele tasandile, mida tähistatakse terminiga samādhi.