TEXT 17
tad-buddhayas tad-ātmānas
tan-niṣṭhās tat-parāyaṇāḥ
gacchanty apunar-āvṛttiṁ
jñāna-nirdhūta-kalmaṣāḥ
tat-buddhayaḥ — need, kelle arukus on alati suunatud Kõigekõrgemale; tat-ātmānaḥ — need, kelle mõistus on alati suunatud Kõigekõrgemale; tat- niṣṭhāḥ — need, kellel on usku ainult Kõigekõrgemasse; tat-parāyaṇāḥ — kes on end täielikult andnud Tema kaitse alla; gacchanti — lähevad; apunaḥ-āvṛttim — vabanemisele; jñāna — teadmistega; nirdhūta — puhastunud; kalmaṣāḥ — kahtlused.
Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel otseteed edasi.
Kõrgeim transtsendentaalne tõde on Jumal Kṛṣṇa. Kogu „Bhagavad-gītā" keskpunktiks on väide, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. See on kogu vedaliku kirjanduse seisukoht. Para-tattva tähendab „kõrgeim reaalsus", keda mõistavad need, kes on teadvustanud Kõigekõrgemat kui Brahmanit, Paramātmāt või Bhagavāni. Bhagavān ehk Jumala Kõrgeim Isiksus on Absoluudi kõrgeim aspekt. Pole midagi, mis oleks sellest kõrgem. Jumal ütleb: mattaḥ parataraṁ nānyat kiñcid asti dhanañjaya. Kṛṣṇa kinnitab ka impersonaalse Brahmani olemasolu: brahmaṇo hi pratiṣṭhāham. Seega on Kṛṣṇa igas suhtes kõrgeim reaalsus. See, kelle mõistus, arukus ja usk on kinnistunud Kõigekõrgemas Jumalas ning kes on end andnud täielikult Tema kaitse alla ehk, teisisõnu öeldes, kes viibib täielikult Kṛṣṇa teadvuses, on kindlasti puhastunud kõikidest kahtlustest. Selline inimene omab täiuslikke teadmisi kõigest transtsendentaalsest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene mõistab, et Kṛṣṇas eksisteerib duaalsus (Ta on samal ajal ühtne ja individuaalne) ning omades selliseid transtsendentaalseid teadmisi, võib ta vabanemise teel häirimatult edasi liikuda.