TEXT 29

Illusoorse energia küüniste vahele sattunud tingimustest sõltuvad hinged püüavad saavutada rahu materiaalses maailmas. Kuid nad ei tea rahu valemit, mida selgitatakse käesolevas „Bhagavad-gītā" osas. Parim valem rahu saavutamiseks on järgmine: Jumal Kṛṣṇa on inimeste kõikide tegevuste nautija. Inimesed peaksid rakendama kõik Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, sest Tema on kõikide planeetide ja sealsete pooljumalate omanik. Mitte keegi pole Temast võimsam. Ta on võimsam kui kõige võimsamad pooljumalad – Śiva ja Brahmā. „Vedad" („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.7) kirjeldavad Kõigekõrgemat Jumalat sõnadega tam īśvarāṇāṁ paramaṁ maheśvaram. Illusiooni mõju all püüavad elusolendid ise olla jumalad kõige nähtava üle, kuid tegelikult alluvad nad Jumala materiaalsele energiale. Jumal on materiaalse looduse valitseja ning tingimustest sõltuvad hinged on allutatud materiaalse looduse rangetele seadustele. Mõistmata neid ilmselgeid fakte, pole võimalik saavutada selles maailmas rahu, ei isiklikult ega ühiskondlikult. Kṛṣṇa teadvus tähendab mõistmist, et Jumal on kõrgeim valitseja ning kõik elusolendid, sealhulgas võimsad pooljumalad, on Tema alluvad. Täielikku rahu on võimalik saavutada üksnes täielikult Kṛṣṇa teadvuses viibides.

Käesolev, viies peatükk on Kṛṣṇa teadvuse praktiline selgitus, mida tavaliselt tuntakse karma-jooga nime all. Siin vastatakse palju mõttespekulatsioone tekitavale küsimusele, kuidas saab karma-jooga abil jõuda vabanemiseni. Tegutseda Kṛṣṇa teadvuses tähendab tegutseda täie teadmisega, et Jumal on kõige valitseja. Selline tegevus ei erine transtsendentaalsetest teadmistest. Bhakti-jooga on otsene Kṛṣṇa teadvus, jñāna-jooga on aga bhakti-joogani viiv tee. Kṛṣṇa teadvus tähendab tegutsemist täie teadmisega oma suhetest Kõrgeima Absoluudiga ning selle teadvuse täiuslikkuseks on täielikud teadmised Kṛṣṇast ehk Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Puhas hing on Jumala fragmentaarse lahutamatu osakesena Jumala igavene teener. Kuna ta soovib valitseda māyā üle, satub ta māyā ehk illusiooniga kokkupuutesse, ning see põhjustab talle rohkelt kannatusi. Nii kaua kui ta on kokkupuutes mateeriaga, on ta sunnitud tegutsema vastavalt materiaalsetele vajadustele. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, tõuseb ta vaimsesse ellu aga isegi siis, kui ta viibib veel mateeria mõjuvallas. Mida enam on inimene vaimsel teel edasi liikunud, seda enam on ta vaba mateeria küüniste vahelt. Jumal on kõigi suhtes erapooletu. Kõik sõltub oma kohustuste praktilisest täitmisest Kṛṣṇa teadvuses, mis aitab inimesel alati kontrollida oma meeli ning vabaneda iha ja viha mõju alt. Ning see, kes arendab Kṛṣṇa teadvust kõrvalekaldumatult, kontrollides eespool nimetatud kirgi, viibib tõepoolest transtsendentaalsel ehk brahma-nirvāṇa tasandil. Kaheksaastmelisi jooga müstitsisme praktiseeritakse Kṛṣṇa teadvuses iseenesest, sest Kṛṣṇa teadvust praktiseerides täidab inimene kaheksaastmelise jooga lõplikku eesmärki. Inimene võib järk-järgult areneda yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi praktiseerimise läbi, kuid need on vaid ettevalmistavad astmed pühendunud teenimisega saavutatavale täiuslikkusele, mis ainsana suudab tuua inimesele rahu. See on elu kõrgeim täiuslikkus.