TEXT 9
kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt
kavim — seda, kes teab kõike; purāṇam — vanimat; anuśāsitāram — kontrollijat; aṇoḥ — kui aatom; aṇīyāṁsam — väiksemat; anusmaret — mõtleb alati; yaḥ — see, kes; sarvasya — kõige; dhātāram — alalhoidjat; acintya — käsitlematu; rūpam — kelle kuju; āditya-varṇam — helendavat kui päike; tamasaḥ — pimeduse suhtes; parastāt — transtsendentaalsest.
Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.
Selles värsis selgitatakse Kõigekõrgemast mõtlemise protsessi. Olulisim on mõista, et Kõigekõrgem pole tühjus ega midagi impersonaalset. Pole võimalik mediteerida tühjusest või millestki impersonaalsest. See on väga raske. Kṛṣṇast mõtlemise protsess on seevastu väga lihtne ning seda selgitataksegi käesolevas värsis. Jumal on esiteks puruṣa, isik, nagu Rāma või Kṛṣṇa. Ning olenemata sellest, kas me mõtleme Rāmast või Kṛṣṇast, kirjeldatakse selles „Bhagavad-gītā" värsis meile, milline isik on Jumal. Jumal on kavi, see tähendab, et Ta teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, mis tähendab omakorda, et Ta teab kõike. Ta on vanim isiksus, sest Tema on kõige alge. Kõik on sündinud Temast. Ta on ka universumi kõrgeim kontrollija ning inimkonna alalhoidja ja juhendaja. Ta on väikseimast väiksem. Elusolendi suurus on üks kümnetuhandik juuksekarva otsast, kuid Jumal on nii käsitlematult väike, et mahub selle osakese südamesse. Seetõttu öeldakse, et Ta on väikseimast väiksem. Kuna Ta on Kõrgeim, võib Ta tungida aatomisse ja väikseima olendi südamesse ning kontrollida teda kui Ülihing. Ehkki Ta on nii väike, on Ta kõikeläbiv ning kõike alalhoidev. Kõiki neid planetaarsüsteeme hoiab alal Tema. Tihtipeale me imestame, kuidas need suured planeedid avaruses hõljuvad. Käesolevas värsis öeldakse, et Oma käsitlematu energia abil hoiab kõiki neid suuri planeete ja galaktikaid ülal Jumal. Sellega seoses on väga oluline sõna acintya (käsitlematu). Jumala energia jääb väljapoole meie arusaamasid, väljapoole meie mõtlemisvõimet ning seepärast öeldakse, et see on käsitlematu. Kes saaks seda vaidlustada? Ta läbib seda materiaalset maailma, jäädes sellegipoolest sellest kõrgemale. Me ei suuda mõista isegi seda materiaalset maailma, mis on täiesti tühine vaimse maailmaga võrreldes – kuidas saaksime me siis mõista veel midagi, mis jääb sellest väljapoole? Acintya viitab materiaalsest maailmast väljapoole jäävale, mida meie tõendused, loogika ega filosoofilised teooriad ei suuda määratleda, mis on meie jaoks käsitlematu. Seepärast peaksid arukad inimesed vältima kasutut vaidlemist ja spekuleerimist, aktsepteerides seda, mida on öeldud pühakirjades nagu „Vedad", „Bhagavad-gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatam" ning järgides nendes antud põhimõtteid. See on tee mõistmisele.