TEXT 1

Mida enam pühendunu kuuleb Kõigekõrgemast Jumalast, seda enam ta valgustub. Seda kuulamise protsessi soovitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis": „Jumala Kõrgeima Isiksuse sõnumid on äärmiselt mõjuvõimsad, nagu on võimalik teadvustada, kui arutada Kõigekõrgema Jumalaga seotud teemasid pühendunute seltskonnas. Sama tulemust pole võimalik saavutada mõttespekulantide või akadeemilise õpetatusega uurijate seltskonnas, sest nemad ei ole neid teadmisi teadvustanud."

Pühendunud on pidevalt hõivatud Kõigekõrgema Jumala teenimisega. Jumal mõistab iga Kṛṣṇa teadvust arendava elusolendi meelsust ja siirust ning annab talle arukust, et ta suudaks mõista teadust Kṛṣṇast pühendunute seltskonnas. Kṛṣṇast vestlemine on väga mõjuvõimas ning kui mõni õnnelik inimene omab võimalust suhelda pühendunutega ning püüab omandada teadmisi Kṛṣṇast, siis saavutab ta vaimse eneseteadvustamise teel kindlasti edu. Et julgustada Arjunat üha enam arenema Jumala mõjuvõimsas teenimises, jagab Jumal Kṛṣṇa käesolevas üheksandas peatükis veelgi väärtuslikumaid teadmisi kui need, mida Ta eelnevalt andis.

„Bhagavad-gītā" algus, esimene peatükk, on enamal või vähemal määral sissejuhatus ülejäänud raamatule ning teises ja kolmandas peatükis kirjeldatavaid vaimseid teadmisi nimetatakse väärtuslikeks. Seitsmendas ja kaheksandas peatükis käsitletavad teemad on otseselt seotud pühendunud teenimisega ning kuna nad valgustavad kuulajat Kṛṣṇa teadvusega, nimetatakse neid veel väärtuslikemaks. Üheksandas peatükis käsitletakse aga puhast ja kõigutamatut pühendumust. Seepärast nimetatakse seda kõige väärtuslikumaks. Inimene, kes teab neid kõige salajasemaid teadmisi Kṛṣṇast, asetseb loomulikult transtsendentaalsel tasandil ning seetõttu ei kannata ta materiaalsete vaevade käes, ehkki viibib materiaalses maailmas. „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" öeldakse, et kui inimene omab siirast soovi teenida armastusega Kõigekõrgemat Jumalat, siis tuleb teda pidada vabanenuks, ehkki ta viibib materiaalse eksistentsi tingimustest sõltuvas olukorras. „Bhagavad-gītā" kümnendas peatükis leiame me samuti, et igaüks, kes teenib sel moel Jumalat, on vabanenud isiksus.

Käesoleval esimesel värsil on eriline tähtsus. Sõnad idaṁ jñānam („need teadmised") viitavad puhtale pühendunud teenimisele, mis koosneb üheksast tegevusest: kuulamisest, laulmisest, mäletamisest, teenimisest, kummardamisest, palvetamisest, kuuletumisest, Jumalaga sõpruse hoidmisest ja kõige loovutamisest Jumalale. Neid pühendunud teenimise üheksat protsessi praktiseerides tõuseb inimene vaimsele teadvuse tasandile, Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Kui inimene on puhastanud sel viisil oma südame materiaalsest saastast, siis mõistab ta teadust Kṛṣṇast. Ei piisa üksnes mõistmisest, et elusolend ei ole materiaalne. See võib olla vaimse teadvustamise alguseks, kuid tuleb eristada ka kehalisi tegevusi ja vaimseid tegevusi, mida sooritab inimene, kes on mõistnud, et ta ei ole keha.

Seitsmendas peatükis me juba arutlesime Jumala Kõrgeima Isiksuse külluslikust võimsusest, Tema erinevatest energiatest, madalamast ja kõrgemast energiast ning kogu materiaalsest avaldumisest. Üheksandas peatükis kirjeldatakse nüüd Jumala hiilgust.

Sanskritikeelne sõna anasūyave on käesolevas värsis samuti väga tähtis. Valdavalt on kõik „Bhagavad-gītā" kommenteerijad, isegi kui nad on väljapaistvad õpetlased, Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse peale kadedad. Isegi kõige erudeeritumad õpetlased seletavad „Bhagavad-gītāt" ebatäpselt. Kuna nad kadestavad Kṛṣṇat, on nende kommentaarid kasutud. Ainult Jumala pühendunute poolt antud kommentaarid on autoriteetsed. Keegi ei saa selgitada „Bhagavad-gītāt" või anda Kṛṣṇast täielikke teadmisi Teda kadestades. Inimene, kes kritiseerib Kṛṣṇa iseloomu, Teda tundmata, on rumal. Seepärast tuleb selliste kommentaaride kuulamist väga hoolikalt vältida. Selle jaoks, kes mõistab, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, puhas ja transtsendentaalne isiksus, on käesolevad peatükid väga kasulikud.