No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 31

kṣipraṁ bhavati dharmātmā
śaśvac-chāntiṁ nigacchati
kaunteya pratijānīhi
na me bhaktaḥ praṇaśyati

kṣipram — peatselt; bhavati — muutub; dharma-ātmā — õiglane; śaśvat- śāntim — kestva rahu; nigacchati — saavutab; kaunteya — oo, Kuntī poeg; pratijānīhi — kuuluta; na — mitte kunagi; me — Minu; bhaktaḥ — pühendunu; praṇaśyati — hävib.

Temast saab peagi õiglane pühendunu ning ta saavutab kestva rahu. Oo, Kuntī poeg, kuuluta julgelt, et Minu pühendunu ei hukku kunagi.

Seda värssi ei tohi valesti mõista. Seitsmendas peatükis ütleb Jumal, et inimene, kes teeb oma tegudega teistele kurja, ei või saada Jumala pühendunuks. See, kes ei ole Jumala pühendunu, ei oma mingeid häid omadusi. Siit võib tekkida aga küsimus, kuidas saab inimene, kes kas juhuslikult või tahtlikult sooritab häbiväärseid tegusid, olla puhas pühendunu? Selline küsimus on õigustatud. Seitsmendas peatükis kinnitatakse, et uskmatud, kes ei hakka kunagi pühendunult Jumalat teenima, ei oma mitte mingeid häid omadusi. Sedasama kinnitatakse ka „Śrīmad-Bhāgavatamis". Jumala pühendunu praktiseerib tavaliselt pühendunud teenimise üheksat erinevat meetodit, puhastades seeläbi oma südant sinna kogunenud materiaalsest saastast. Ta asetab oma südamesse Jumala Kõrgeima Isiksuse, ning puhastub kõikide pattude saastast. Pidev Kõigekõrgemast Jumalast mõtlemine teeb ta loomult puhtaks. „Vedade" kinnituste kohaselt eksisteerib kindel reegel, mille kohaselt kõrgelt positsioonilt langenud inimene peab enese puhastamiseks läbi tegema teatud rituaalsed toimingud. Pühendunu olukord on aga teistsugune, sest ta mäletab alati Jumala Kõrgeimat Isiksust ning seetõttu on puhastusprotsess tema südames pidev. Seepärast tuleb mahā-mantrat – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare – korrata vahet pidamata. See kaitseb pühendunut kõikide juhuslike langemiste eest ning hoiab teda jätkuvalt vabana igasugusest materiaalsest saastast.

« Previous Next »