No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 30

api cet su-durācāro
bhajate mām ananya-bhāk
sādhur eva sa mantavyaḥ
samyag vyavasito hi saḥ

api — isegi; cet — kui; su-durācāraḥ — kõige jälestusväärsemate tegude sooritaja; bhajate — on hõivatud pühendunud teenimisega; mām — Minule; ananya-bhāk — kõrvalekaldumatult; sādhuḥ — pühak; eva — kindlasti; saḥ — tema; mantavyaḥ — tuleb pidada; samyak — täielikult; vyavasitaḥ — sihikindlana; hi — kindlasti; saḥ — tema.

Kui inimene on rakendanud end pühendunud teenimisse, tuleb teda pidada pühaku omadustega isiksuseks isegi siis, kui ta saadab korda ka kõige jälestusväärsemaid tegusid, sest ta on sihikindlalt õigel teel.

Selles värsis kasutatud sõna su-durācāraḥ on väga oluline, ning seda ei tohi valesti mõista. Kui elusolend on tingimustest sõltuv, siis sooritab ta kahte liiki tegevusi: tingimustest sõltuvaid ja algolemuslikule positsioonile kohaseid. Oma keha kaitsmiseks või ühiskonna ja riigi seaduste järgimiseks, on ka pühendunud sunnitud sooritama teatud tegevusi, mis on seotud tingimustest sõltuva eluga, ning selliseid tegevusi nimetatakse tingimustest sõltuvaiks. Kuid selle kõrval sooritab elusolend, kes on täielikult teadlik oma vaimsest olemusest ning kes on rakendanud end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse ehk Jumala pühendunud teenimisse, ka tegevusi, mida nimetatakse transtsendentaalseteks. Need tegevused vastavad tema algolemuslikule positsioonile ning nende kohta kasutatakse terminit „pühendunud teenimine". Tingimustest sõltuvas seisundis käivad pühendunud teenimine ja kehaline tingimustest sõltuv teenimine vahel kõrvuti. Vahel aga on nad teineteisele vastukäivad. Pühendunu on väga ettevaatlik, et ta, kui vähegi võimalik, ei teeks midagi, mis võiks olla kahjulik tema tervele seisundile. Ta teab, et tema tegevuste täiuslikkus sõltub tema arengust Kṛṣṇa teadvuse mõistmises. Vahel võib aga Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene sooritada tegusid, mis võivad ühiskondlikult või poliitiliselt tunduda äärmiselt laiduväärsed, kuid selline hetkeline langemine ei tee pühendunut kõlbmatuks. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et kui inimene ka langeb, kuid tegeleb täie siirusega Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimisega, siis Jumal, asetsedes tema südames, puhastab teda ning andestab talle tema häbiväärse teo. Mateeria saastav mõju on sedavõrd tugev, et isegi üksnes Jumala teenimisega tegelev joogi võib vahel langeda selle püünisesse, kuid ometigi on Kṛṣṇa teadvus sedavõrd tugev, et sellise juhusliku langemise viga on võimalik koheselt parandada. Seepärast toob pühendunud teenimise protsess alati edu. Ideaalselt teelt juhusliku langemise tõttu ei tohiks keegi ühtegi pühendunut pilgata, sest nagu selgitatakse järgmises värsis, niipea kui pühendunu jõuab täieliku Kṛṣṇa teadvuseni, selliseid juhuslikke langemisi enam ei esine.

Seetõttu tuleb igat inimest, kes viibib Kṛṣṇa teadvuses ning kordab sihikindlalt Hare Kṛṣṇa mantrat (Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare) pidada transtsendentaalses positsioonis asuvaks, isegi kui ta juhuslikult või kogemata peaks langema. Sõnad sādhur eva, „ta on pühaku omadustega", on väga tähendusrikkad. Need on hoiatuseks mittepühendunutele, et juhusliku langemise tõttu ei tohiks ühtegi pühendunut pilgata, ning et teda tuleb ikkagi pidada pühaku omadusi omavaks, isegi kui ta on juhuslikult langenud. Veelgi olulisem on aga sõna mantavyaḥ. Kui inimene ei järgi seda reeglit ning pilkab pühendunut tema juhusliku langemise pärast, siis eirab ta Kõigekõrgema Jumala korraldust. Ainsaks nõudeks pühendunule on teenida kõigutamatult üksnes Kõigekõrgemat Jumalat.

„Nṛsiṁha Purāṇas" öeldakse:

bhagavati ca harāv ananya-cetā
bhṛśa-malino ’pi virājate manuṣyaḥ
na hi śaśa-kaluṣa-cchabiḥ kadācit
timira-parābhavatām upaiti candraḥ

Selle värsi mõte seisneb selles, et kui inimene, kes on end täielikult Jumala pühendunud teenimisse rakendanud, sooritab vahel häbiväärseid tegusid, siis tuleb neid tegusid vaadelda kui musti täppe Kuu pinnal. Sellised mustad täpid ei takista Kuud eredalt säramast. Samamoodi ei tee juhuslik langemine pühaku teelt pühendunut veel häbistamisväärseks.

Samas ei tohi sellest aga järeldada, et transtsendentaalse pühendunud teenimisega hõivatud pühendunule on lubatud toimida kõikvõimalikel häbiväärsetel viisidel. See värss viitab üksnes materiaalsete ahelate tugeva võimu poolt ajendatud juhuslikule langemisele. Pühendunud teenimine on nii või teisiti illusoorse energia vastu sõja kuulutamine. Nii kaua kui inimene pole veel piisavalt tugev võitlemaks illusoorse energia vastu, võib esineda ka juhuslikke langemisi. Kuid nagu eespool selgitatud, ei lange inimene enam mateeria püünistesse, kui ta on juba küllalt tugevaks saanud. Keegi ei tohiks seda värssi ettekäändena kasutades sooritada igasuguseid rumalusi ning pidada end ikka Jumala pühendunuks. Kui ta ei paranda oma iseloomu, teenides pühendunult Jumalat, siis tuleb mõista, et ta ei ole oma arengus kuigi kaugele jõudnud.

« Previous Next »