TEXT 7
sarva-bhūtāni kaunteya
prakṛtiṁ yānti māmikām
kalpa-kṣaye punas tāni
kalpādau visṛjāmy aham
sarva-bhūtāni — kõik loodud olendid; kaunteya — oo, Kuntī poeg; prakṛtim — loodusesse; yānti — sisenevad; māmikām — Minu; kalpa- kṣaye — ajastu lõpus; punaḥ — taas; tāni — kõik need; kalpa-ādau — ajastu alguses; visṛjāmi — loon; aham — Mina.
Oo, Kuntī poeg, ajastu lõppedes sisenevad kõik materiaalsed avaldumised Minu loodusse ning uue ajastu alates loon Ma Oma energia abil nad uuesti.
Selle materiaalse kosmilise avaldumise loomine, alalhoidmine ning hävitamine sõltuvad täielikult Jumala Isiksuse kõrgeimast tahtest. „Ajastu lõppedes" tähendab „siis, kui Brahmā sureb". Brahmā elab sada aastat ning iga tema päev kestab 4 300 000 000 Maa aastat. Sama kaua kestab tema öö. Tema kuu kestab kolmkümmend sellist päeva ja ööd ning tema aasta koosneb kaheteistkümnest sellisest kuust. Pärast sadat sellist aastat, kui Brahmā sureb, toimub materiaalse loome hävitamine – Kõigekõrgema Jumala poolt avaldatud energia tõmbub Temasse tagasi. Ning kui on taas aeg avaldada kosmiline maailm, toimub see Kõigekõrgema Jumala tahte kohaselt. Bahu syām: „Ehkki Ma olen üks, laienen Ma mitmeks." See on üks vedalik aforism („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.3). Jumal laieneb selleks materiaalseks energiaks ning sel viisil ilmub kogu kosmiline avaldumine taas.