Neljas Mantra
anejad ekaṁ manaso javīyo
nainad devā āpnuvan pūrvam arṣat
tad dhāvato ’nyān atyeti tiṣṭhat
tasminn apo mātariśvā dadhāti
anejat — liikumatu; ekam — üks; manasaḥ — kui mõistus; javīyaḥ — kiiremini; na — ei; enat — Kõigekõrgem Jumal; devāḥ — Indra sarnased pooljumalad; āpnuvan — võivad läheneda; pūrvam — ees; arṣat — kiiresti liikudes; tat — Tema; dhāvataḥ — jooksvad; anyān — teised; atyeti — ületab; tiṣṭhat — paigale jäädes; tasmin — Temas; apaḥ — vihm; mātariśvā — jumalad, kes kontrollivad tuuli ja vihma; dadhāti — varustavad.
Kuigi Kõigekõrgem Jumal viibib igavesti oma asukohas, on Ta siiski võimeline liikuma kiiremini mõttest. Ta möödub vabalt kõikidest. Võimsad pooljumalad ei suuda Temale lähenedagi. Olles kogu aeg ühel kohal, juhib Ta neid, kes tekitavad tuuli ja valavad vihma. Oma suurepärasuses ületab Ta kõiki.
Kõigekõrgemat Jumalat, kes on Jumala Absoluutne Isiksus, ei ole ka suurimad filosoofid võimelised teadvustama mõttemõlgutuse läbi. Temast võivad teada ainult, Tema enese armu läbi, need, kes on end Temale pühendanud. "Brahma-saṁhitās" on öeldud, et kui Temale mittepühendunud filosoof, kes võib rännata mõtte kiirusel, rändab kosmoses sadu aastaid, leiab ta siiski Absoluudi olevat liiga kaugel. Upaniṣadides on öeldud, et Jumala Isiksusel on transtsendentaalne eluase, mida tuntakse Kṛṣṇaloka nime all, kus Ta viibib tegeledes Oma ajaviidetega. Kuid samal ajal võib Tema kujutlematu jõud jõuda kõigi loova energia osadeni. "Viṣṇu Purāṇas" võrreldakse Tema jõudu tule soojuse ja valgusega. Tuli võib levitada soojust ja valgust, olles ise paigal ning samuti võib Jumala Isiksus levitada Oma energiat kõikjal, olles Ise aga paigal Oma transtsendentaalses elupaigas.
Selliseid energiaid on lõputult palju, kuid neid võib jaotada kolmeks: sisemine võim, marginaalne võim ja väline võim. Kõigis neis on sadu miljoneid alajaotusi. Valitsevad pooljumalad, kes on volitatud kontrollima õhku, valgust, vihma jne., kuuluvad kõik Tema marginaalse võimu alla. Marginaalse energia viljaks on ka kõik elavad olendid. Materiaalne maailm on Jumala välise jõu looming ning spirituaalne taevas, kus asub Jumala kuningriik, on Tema sisemise võimu avaldus.
Kõigekõrgema Jumala erinevad energiad valitsvad kõikjal. Ehkki Tema Enese ja Tema energiate vahel ei ole vahet, ei tohi teha järeldust, et Kõigekõrgem Jumal, levides kõikjal, võib eksisteerida vaid ebaisikulise Brahmani kujul. Inimesed on harjunud tegema järeldusi vastavalt oma arusaamise võimele. Kuid Kõigekõrgem Jumal ei saa olla meie piiratud arusaamisvõime objektiks. Seetõttu Upaniṣadid hoiatavad meid, et keegi ei saa oma piiratud võimuga läheneda Jumalale.
"Bhagavad-gītās" (10.2) ütleb Jumal, et mitte keegi, isegi mitte ṛṣid ja surad, ei saa Teda tunda. Mida siis veel rääkida asuratest, kes ei ole võimelised mõistma isegi Jumala teid? "Śrī Īśopaniṣadi" neljanda mantra sõnadega on selgelt öeldud, et Absoluutne Tõde on Absoluutne Isiksus. Teisiti ei oleks põhjust rääkida nii paljudest asjadest Tema isiksuse puhul.
Üksikud Jumala mõju osad, ehkki neil kõigil on Jumala enese tundemärgid, omavad vaid piiratud võimu olles seega ka ise piiratud. Osad ei ole kunagi tervikuga võrdsed. Seetõttu ei saa osad ka hinnata Jumala kogu võimu. Rumalad inimesed, kes kõik on materiaalse energia mõju all olevad Jumala energia osad, püüavad teha oletusi Jumala transtsendentaalse asupaiga kohta. "Srī Īśopaniṣad" veenab neid mitte püüdma määratleda Jumalat läbi mõttespekulatsioonide. Transtsendentaalset tuleb püüda mõista Vedade kaudu, mis kuuluvad transtsendentaalsete tarkuste hulka.
Täieliku Terviku iga osa on varustatud tegutsemiseks vajaliku energiaga ning kui too osake oma erilise tegevuse unustab, peetakse teda olevat māyā, illusioonides küüsis. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadis" algusest peale rõhutatud, et me peame väga hoolikalt täitma meile Jumala poolt määratud osa. See aga ei tähenda seda, et üksikisikul ei oleks oma initsiatiivi. Kuna ta on Jumala osa, siis on tal ka Jumala initsiatiiv. Oma initsiatiivi, aktiivse loomuse ja mõistmise läbi, et kõik on Jumala võimuses, võib inimene jõuda oma algse teadvuse ärkamiseni, mis kadus ühenduses välise energiaga.
Kogu võim on Jumalast ja seetõttu tuleb igasugust võimu kasutada Jumala tahte täideviimiseks. Jumalat teadvustab see, kes on võtnud omaks vaga suhtumise. Täiuslik tarkus tähendab Jumala tundmist kõigis Tema iseärasustes, see tähendab Tema võimu teadmist ning teadmist, kuidas see võim valitseb vastavalt Tema tahtele. Seda kõik on "Bhagavad-gītās" Jumala poolt väga täpselt kirjeldatud, mis on Upaniṣadide peamiseks osaks.