No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 12

tasya sañjanayan harṣaṁ
kuru-vṛddhaḥ pitāmahaḥ
siṁha-nādaṁ vinadyoccaiḥ
śaṅkhaṁ dadhmau pratāpavān

tasya — tema; sañjanayan — suurenev; harṣam — rõõmsus; kuru-vṛddhaḥ — Kuru dünastia esiisa (Bhīṣma); pitāmahaḥ — vanaisa; siṁha-nādam — lõvi möirge sarnast heli; vinadya — vibreerides; uccaiḥ — väga valjult; śaṅkham — merikarpi; dadhmau — puhus; pratāpa-vān — vägilaslik.

Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.

Kuru dünastia esiisa mõistis väga hästi oma lapselapse Duryodhana südame sisemist loomust ning loomupärasest kaastundest püüdis ta teda rõõmustada, puhudes väga valjult oma merikarpi, nagu see oli kohane lõvi võimu omavale vägilasele. Kaudselt teatas ta aga merikarbi sümboli läbi oma lapselaps Duryodhanale, et viimasel polnud selles lahingus mingit võidu lootust, sest Kõigekõrgem Jumal Kṛṣṇa asus vastaspoolel. Kuid ometigi oli tema kohuseks lahingut juhtida ning selles suhtes ei lubanud ta endale mingeid järeleandmisi.

« Previous Next »