TEXTS 10-11
aneka-vaktra-nayanam
anekādbhuta-darśanam
aneka-divyābharaṇaṁ
divyānekodyatāyudham
divya-mālyāmbara-dharaṁ
divya-gandhānulepanam
sarvāścarya-mayaṁ devam
anantaṁ viśvato-mukham
aneka — erinevad; vaktra — suud; nayanam — silmad; aneka — erinevad; adbhuta — imeline; darśanam — nägemused; aneka — mitmed; divya — jumalik; ābharaṇam — ehted; divya — jumalik; aneka — erinevad; udyata — üles tõstetud; āyudham — relvad; divya — jumalik; mālya — lillevanikud; ambara — riided; dharam — kandes; divya — jumalik; gandha — lõhnad; anulepanam — võitatud; sarva — kõik; āścarya-mayam — imeline; devam — särav; anantam — piiramatu; viśvataḥ-mukham — kõikeläbiv.
Arjuna nägi selles kõiksuse kujus lõputut hulka suid, silmi ja imepäraseid nägemusi. Seda kuju kaunistasid paljud taevalikud ehted ning mitmed ülestõstetud jumalikud relvad. Ta kandis taevalikke lillevanikuid ja taevalikke rõivaid ning Tema keha oli võitud paljude jumalike lõhnadega. Kõik oli imeline, hiilgav, piiramatu ning kõikjale leviv.
Nendes kahes värsis viitab sõnade „mitmed" ja „paljud" korduv kasutamine tõsiasjale, et käsi, suid, jalgu ja teisi avaldumisi, mida Arjuna nägi, oli lugematu arv. Need avaldumised olid laotunud üle kogu universumi, kuid Jumala armust võis Arjuna neid näha ühes paigas istudes. See oli võimalik tänu Kṛṣṇa käsitlematule energiale.