TEXT 11
athaitad apy aśakto ’si
kartuṁ mad-yogam āśritaḥ
sarva-karma-phala-tyāgaṁ
tataḥ kuru yatātmavān
atha — isegi kui; etat — seda; api — samuti; aśaktaḥ — võimetu; asi — sa oled; kartum — täitma; mat — Mulle; yogam — pühendunud teenimises; āśritaḥ — leides varjupaiga; sarva-karma — kõikide tegevuste; phala — resultaatide; tyāgam — loovutamist; tataḥ — siis; kuru — tee; yata-ātma- vān — enese üle valitsev.
Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle valitseda.
Võib juhtuda, et sotsiaalsetest, perekondlikest või religioossetest põhjustest tulenevalt või muude takistuste tõttu ei ole inimene võimeline Kṛṣṇa teadvuse liikumisega koostööd tegema. Otsene seotus Kṛṣṇa teadvuse toimingutega võib esile kutsuda teiste pereliikmete pahameele või tekitada teisi probleeme. Sellises olukorras olevale inimesele soovitatakse, et ta ohverdaks oma tegevustega saavutatud resultaadid mõnel heal eesmärgil. Sedasi soovitatakse toimida vedalikes pühakirjades. Vedakirjanduses kirjeldatakse paljusid ohverdusi ning erilisi tegevusi (ehk puṇyat), milles kasutatakse ära inimese eelnevate tegevuste resultaadid. Sel moel on võimalik lõpuks järk-järgult teadmiste tasandile tõusta. Kṛṣṇa teadvuse tegevustest mitte huvitatud inimesed teevad tihtipeale annetusi kas haiglatele või teistele ühiskondlikele asutustele, loobudes sedasi osast oma tööga teenitud resultaatidest. Ka selline tegevus on soovitatav, sest loobudes oma töö viljadest, puhastab inimene järk-järgult oma mõistust, ning olles jõudnud puhastunud mõistuse tasandile, on inimene suuteline Kṛṣṇa teadvust omaks võtma. Loomulikult ei sõltu Kṛṣṇa teadvus ühestki teisest protsessist, sest Kṛṣṇa teadvus ise puhastab inimese mõistust, ent kui miski takistab inimest Kṛṣṇa teadvust omaks võtta, võib ta püüda loobuda oma tegude viljadest. Sellepärast võib aktsepteerida sotsiaaltööd, ühiskondlikku tööd, rahvuse heaks töötamist, end oma maa nimel ohverdamist kui vahendit, mis aitab inimesel aja jooksul jõuda Kõigekõrgema Jumala puhta pühendunud teenimise tasandile. „Bhagavad-gītās" (18.46) öeldakse: yataḥ pravṛttir bhūtānām. „Kui inimene otsustab ohverdada midagi kõrgeima eesmärgi nimel, isegi kui ta ei tea, et kõrgeimaks põhjuseks on Kṛṣṇa, siis jõuab ta ohverdamise kaudu aja jooksul arusaamani, et Kṛṣṇa on kõrgeim põhjus."