No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 1

śrī-bhagavān uvāca
ūrdhva-mūlam adhaḥ-śākham
aśvatthaṁ prāhur avyayam
chandāṁsi yasya parṇāni
yas taṁ veda sa veda-vit

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; ūrdhva-mūlam — juured ülespidi; adhaḥ — allapoole; śākham — oksad; aśvattham — bengali viigipuu; prāhuḥ — öeldakse; avyayam — igavene; chandāṁsi — vedalikud hümnid; yasya — mille; parṇāni — lehed; yaḥ — igaüks, kes; tam — seda; veda — teab; saḥ — tema; veda-vit — „Vedade" tundja.

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Öeldakse, et on olemas hävimatu viigipuu, mille juured kasvavad ülespoole ning oksad allapoole ning mille lehtedeks on vedalikud hümnid. See, kes seda puud tunneb, tunneb „Vedasid".

Pärast bhakti-jooga olulisuse selgitamist võib tekkida küsimus: „Aga „Vedad?" Selles peatükis selgitatakse, et „Vedade" uurimise eesmärgiks on mõista Kṛṣṇat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, kes teenib pühendunult Jumalat, on seega juba „Vedade" tundja.

Materiaalse maailma köidikuid võrreldakse siin viigipuuga. Töö viljade nimel tegutseja jaoks on see puu lõputu. Ta rändab ühelt oksalt teisele, sealt järgmisele, ja sealt edasi järgmisele. See materiaalse maailma puu on lõputu ning sellesse puusse kiindunu ei suuda vabanemist saavutada. Vedalikke hümne, mille otstarbeks on aidata elusolendil kõrgemale tõusta, nimetatakse selle puu lehtedeks. Selle puu juured kasvavad ülespoole, kuna nad algavad sealt, kus elab Brahmā, s.t. selle universumi kõrgeimalt planeedilt. Kui inimene mõistab, milline on selle hävimatu illusiooni puu olemus, võib ta sellest vabaneda.

Me peame mõistma, kuidas sellest illusioonist vabaneda. Eelnevates peatükkides on selgitatud, et eksisteerib mitmeid protsesse, mille sihiks on materiaalse maailma köidikuist vabanemine. Ning kõigis kolmeteistkümnes peatükis on meile õpetatud, et parim meetod nende hulgas on Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimine. Pühendunud teenimise peamine põhimõte on materiaalsetest tegevustest eemaldumine ning Jumala transtsendentaalse teenimise poole pöördumine. Seda, kuidas murda kiindumus materiaalsesse maailma, selgitatakse käesoleva peatüki alguses. Materiaalse eksistentsi juured kasvavad ülespoole. See tähendab, et nad saavad alguse mateeria kogumist ning jätkuvad selle universumi kõrgeimalt planeedilt. Sealt avardub kogu universum oma paljude oksadega, mis avalduvad paljude erinevate planetaarsüsteemidena. Viljad esindavad elusolendite tegude resultaate, nimelt religiooni, majanduslikku arengut, meelelisi naudinguid ning vabanemist.

Selles maailmas pole keegi kohanud puud, mille oksad kasvaksid allapoole, juured aga ülespoole. Kuid sellegipoolest on selline puu olemas. Selle puu võib leida veekogu äärest. Jõekaldalt võime näha, kuidas puud peegelduvad veepinnalt juured ülespidi ning oksad allapoole. Teisisõnu öeldes on selle materiaalse maailma puu üksnes tõelise vaimse maailma puu peegeldus. Samamoodi nagu puu peegeldus asub vees, asub vaimse maailma peegeldus ihas. Iha on põhjus kõigele, mida me selles vaimset reaalsust peegeldavas materiaalses maailmas näha võime. Inimene, kes tahab sellest materiaalsest eksistentsist vabaks pääseda, peab seda puud analüütilise uurimise läbi põhjalikult tundma õppima. Siis suudab ta oma suhted selle puuga katkestada.

See puu, mis on peegeldus tõelisest puust, on viimase täpne koopia. Vaimses maailmas eksisteerib kõik. Impersonalistid peavad selle materiaalse puu juureks Brahmanit ning vastavalt sāṅkhya filosoofiale tõusevad sellest juurest prakṛti, puruṣa, seejärel kolm guṇat, viis jämedakoelist elementi (pañca-mahā-bhūta), kümme meelt (daśendriya), seejärel mõistus jne. Sedasi jagavad nad kogu materiaalse maailma kahekümne neljaks elemendiks. Kui Brahman on kõikide avaldumiste keskuseks, siis moodustab materiaalne maailm 180 kraadi sellest keskusest ning ülejäänud 180 kraadi moodustavad vaimse maailma. Materiaalne maailm on moondunud peegeldus ning seetõttu võime kinnitada, et kogu see mitmekesisus, mida näeme siin, eksisteerib ka vaimses maailmas, ainult et tõelisena. Prakṛti on Kõigekõrgema Jumala väline energia ning puruṣa on Kõigekõrgem Jumal Ise. Seda selgitatakse „Bhagavad-gītās". Kuna see avaldumine on materiaalne, on see ajalik. Peegeldus on ajalik – vahel on seda võimalik näha, vahel mitte. Kuid peegelduse allikas on igavene. Tegeliku puu materiaalne peegeldus tuleb purustada. Kui inimese kohta öeldakse, et ta tunneb „Vedasid", eeldatakse, et ta teab, kuidas lõigata läbi kiindumus sellesse materiaalsesse maailma. Kui inimene tunneb seda protsessi, tunneb ta „Vedasid" tõeliselt. See, keda huvitavad üksnes „Vedade" rituaalsed tseremooniad, on kiindunud selle puu ilusatesse rohelistesse lehtedesse. Ta ei tea, milline on „Vedade" tegelik eesmärk. Nagu Jumala Kõrgeim Isiksus aga kinnitab, on „Vedade" eesmärk raiuda see peegeldunud puu maha ning jõuda tõelise, vaimse puu juurde.

« Previous Next »