TEXT 14
ahaṁ vaiśvānaro bhūtvā
prāṇināṁ deham āśritaḥ
prāṇāpāna-samāyuktaḥ
pacāmy annaṁ catur-vidham
aham — Mina; vaiśvānaraḥ — Minu täielik ekspansioon toiduseedimistulena; bhūtvā — saades; prāṇinām — kõikide elusolendite; deham — kehades; āśritaḥ — asetsev; prāṇa — väljaminev õhk; apāna — alla suunduv õhk; samāyuktaḥ — hoides tasakaalus; pacāmi — Ma seedin; annam — toitu; catuḥ-vidham — nelja liiki.
Mina olen seedimistuli kõikide elusolendite kehades ning Ma ühinen väljamineva ja sissetuleva eluõhuga, et seedida nelja liiki toitu.
„Āyur Veda" nimelises śāstras öeldakse, et meie maos põleb tuli, mis seedib kogu sinnasaadetud toidu. Kui tuli ei põle, ei tunne me nälga, kui aga tuli põleb, hakkame me nälga tundma. Vahel, kui see tuli ei põle nii nagu peaks, vajame me arstiabi. See tuli on Jumala Kõrgeima Isiksuse esindaja. Ühes vedalikus mantras („Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad" 5.9.1) kinnitatakse samuti, et Kõigekõrgem Jumal ehk Brahman asetseb tule kujul elusolendite maos ning seedib seal toitu. (Ayam agnir vaiśvānaro yo 'yam antaḥ puruṣe yenedam annaṁ pacyate.) Ning kuna Ta aitab kaasa kõikvõimaliku toidu seedimisele, ei ole elusolend söömises sõltumatu. Kui Kõigekõrgem Jumal tal toitu seedida ei aitaks, ei saaks ta süüa. Seega on Jumal nii toidu looja kui seedija ning üksnes Tema armust võime me elu nautida. Seda kinnitatakse ka „Vedānta-sūtras" (1.2.27): śabdādibhyo 'ntaḥ pratiṣṭhānāc ca. Jumal viibib nii helis, kehas kui ka õhus ning seedimisjõuna isegi maos. On olemas nelja liiki toitu: toit, mida neelatakse; toit, mida näritakse; toit, mida noolitakse; toit, mida imetakse, ning Jumal on kõikide nende toitude seedimiseks vajalik jõud.