TEXT 10
kāmam āśritya duṣpūraṁ
dambha-māna-madānvitāḥ
mohād gṛhītvāsad-grāhān
pravartante ’śuci-vratāḥ
kāmam — iha; āśritya — leides varjupaiga; duṣpūram — täitmatu; dambha — uhkuse; māna — ja võltsprestiiz̆i; mada-anvitāḥ — enesearmastusse süvenenud; mohāt — illusiooni poolt; gṛhītvā — võttes; asat — ebapüsivaid; grāhān — asju; pravartante — nad õitsevad; aśuci — ebapuhas; vratāḥ — omaks võetud.
Otsides varjupaika täitmatust ihast ning haaratuna ülbusest ja võltsprestiiz̆ist, tegutsevad sel moel illusioonis viibivad deemonid alati ebapuhtalt ning on kiindunud ebapüsivasse.
Selles värsis kirjeldatakse deemonlikku mentaliteeti. Deemonite iha on täitmatu. Nad suurendavad üha oma täitmatute meeleliste ihade rahuldamist. Ehkki kiindumine ebapüsivatesse asjadesse toob neile pidevalt kaasa probleeme, jätkavad nad illusiooni tõttu ikkagi kiindumusi suurendavate tegevuste sooritamist. Neil puuduvad teadmised ning seepärast nad ei mõista, et liiguvad vales suunas. Võttes omaks ebapüsivaid asju, loovad nad endale oma Jumala ja omad hümnid, mida laulda. Selle kõige tulemusena kiinduvad nad üha enam kahte tegevusse – seksuaalnaudingutesse ning materiaalse vara kogumisse. Sellega seoses on väga oluline sõna aśuci-vratāḥ, „ebapuhtad tõotused". Selliseid deemoneid huvitavad üksnes vein, naised, hasartmängud ja lihasöömine. Need on nende aśucid, ebapuhtad harjumused. Ajendatud uhkusest ja võltsprestiiz̆ist, loovad nad religioosseid printsiipe, mis on vastuolus vedalike ettekirjutustega. Ehkki sellised deemonlikud inimesed on ebameeldivaimad maailmas, on maailm neid kunstlike vahenditega ülistamas. Ehkki nad liiguvad põrgu suunas, peavad nad ise ennast väga kõrgelt arenenuks.