TEXT 23
oṁ tat sad iti nirdeśo
brahmaṇas tri-vidhaḥ smṛtaḥ
brāhmaṇās tena vedāś ca
yajñāś ca vihitāḥ purā
oṁ — Kõigekõrgema tähistus; tat — see; sat — igavene; iti — sel moel; nirdeśaḥ — tähistus; brahmanaḥ — Kõigekõrgema; tri-vidhaḥ — kolme liiki; smṛtaḥ — peetakse; brāhmaṇāḥ — brāhmaṇad; tena — sellega; vedāḥ — vedakirjandus; ca — samuti; yajñāḥ — ohverdus; ca — samuti; vihitāḥ — kasutatud; purā — varasematel aegadel.
Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.
Eelnevates värssides selgitati, et askeesid, ohverdused, annetused ja toidud jagunevad kõik kolme kategooriasse: vooruse, kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvaiks. Kuid ükskõik, millisesse nendest kategooriatest tegevus ka kuuluks – olles saastatud materiaalse looduse guṇadest, on see ikkagi tingimustest sõltuv. Vaimse arenemise vahendiks muutuvad nad alles siis, kui nad on suunatud Kõigekõrgema, oṁ tat sat, Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamisele. Seda kinnitavad meile pühakirjad. Need kolm sõna oṁ tat sat viitavad otseselt Absoluutsele Tõele, Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Sõna oṁ esineb vedalikes hümnides kõikjal.
Inimene, kes tegutseb pühakirjade regulatsioone järgimata, ei jõua Absoluutse Tõeni. Ta võib saavutada mõne ajaliku tulemuse, kuid mitte elu lõppeesmärki. Sellest võib teha järelduse, et nii annetusi, ohverdusi kui ka askeese tuleb sooritada vooruse guṇas. Kui neid sooritatakse kire või teadmatuse guṇas, on nad kindlasti madalamate omadustega. Kolme sõna oṁ tat sat kasutatakse koos Kõigekõrgema Jumala püha nimega, näiteks oṁ tad viṣṇoḥ. Kui lauldakse vedalikke hümne või Kõigekõrgema Jumala pühasid nimesid, lisatakse sinna alati oṁ. Selline juhendus on antud vedakirjanduses. Need kolm sõna on võetud vedalikest hümnidest. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma („Ṛg Veda") viitab esimesele eesmärgile, tat tvam asi („Chāndogya Upaniṣad" 6.8.7) teisele eesmärgile ning sad eva saumya („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.1) kolmandale eesmärgile. Kokku pannes saab neist oṁ tat sat. Kui Brahmā, esimene loodud elusolend, sooritas iidsetel aegadel ohverdusi, viitas ta nende kolme sõnaga Jumala Kõrgeima Isiksusele. Seepärast on sedasama põhimõtet järginud kõik Brahmāst algavasse õpilasjärgnevusahelasse kuuluvad isiksused. Seega on nimetatud hümnil väga suur tähendus. „Bhagavad-gītā" soovitab, et igat tööd tuleks teha Jumala Kõrgeima Isiksuse (oṁ tat sat) jaoks. Kui inimene sooritab askeese, annetab või ohverdab, lausudes neid kolme sõna, tegutseb ta Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvus on transtsendentaalsete tegevuste teaduslik praktika, mis võimaldab elusolendil pöörduda tagasi koju, Jumala juurde. Sellisel transtsendentaalsel viisil tegutsedes ei lähe inimese energia asjatult kaotsi.