TEXT 18
jñānaṁ jñeyaṁ parijñātā
tri-vidhā karma-codanā
karaṇaṁ karma karteti
tri-vidhaḥ karma-saṅgrahaḥ
jñānam — teadmised; jñeyam — teadmiste objekt; parijñātā — teadja; tri- vidhā — kolme liiki; karma — töö; codanā — ajend; karaṇam — meeled; karma — töö; kartā — tegija; iti — sel moel; tri-vidhaḥ — kolme liiki; karma — töö; saṅgrahaḥ — kogumine.
Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.
Igapäevaseks tööks on kolm ajendit: teadmised, teadmiste objekt ja teadja. Töövahendeid, tööd ennast ja töötajat nimetatakse töö koostisosadeks. Iga inimese poolt tehtud töö sisaldab neid elemente. Enne tööle hakkamist peab olema mingi ajend, mida nimetatakse inspiratsiooniks. Enne töö tegemist inimene mõtleb, kuidas seda tööd teha, ning seda nimetatakse peenekoeliseks töötamiseks, mis viib seejärel füüsilise tegevuseni. Tegutsemisele eelnevad mõtlemise, tundmise ja tahtmise psühholoogilised protsessid ning neid nimetatakse ajendeiks. Inspiratsioon töö tegemiseks on sama nii siis, kui see on saadud pühakirjadest, kui ka siis, kui selle on andnud vaimse õpetaja juhendused. Sel moel inspiratsiooni saanud töötegija faktiline tegevus toimub meeltega, sealhulgas mõistusega, mis on kõikide meelte keskuseks. Kõikide tegevuse koostisosade kogusummat nimetatakse terviklikuks tööks.