TEXT 62
tam eva śaraṇaṁ gaccha
sarva-bhāvena bhārata
tat-prasādāt parāṁ śāntiṁ
sthānaṁ prāpsyasi śāśvatam
tam — Talle; eva — kindlasti; śaraṇam gaccha — alistu; sarva-bhāvena — igas suhtes; bhārata — oo, Bharata poeg; tat-prasādāt — Tema armu läbi; parām — transtsendentaalse; śāntim — rahu; sthānam — elupaiga; prāpsyasi — sa saad; śāśvatam — igavese.
Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse elupaika.
Seega peab elusolend alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kes asetseb igaühe südames. See vabastab ta kõikidest selle materiaalse eksistentsi kannatustest. Alistudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, inimene mitte üksnes ei vabane selle elu kannatustest, vaid jõuab lõpptulemusena Kõigekõrgema Jumalani. Jumala transtsendentaalset maailma kirjeldatakse vedakirjanduses („Ṛg Veda" 1.22.20) sõnadega tad viṣṇoḥ paramaṁ padam. Kuna kogu loome on Jumala kuningriik, on kõik materiaalne tegelikult samuti vaimne, kuid sõnad paramaṁ padam viitavad just nimelt kõrgeimale elupaigale, mida nimetatakse vaimseks taevaks ehk Vaikuṇṭhaks.
„Bhagavad-gītā" viieteistkümnendas peatükis öeldakse: sarvasya cāhaṁ hṛdi sanniviṣṭaḥ. „Jumal asub igaühe südames." Seega tähendab soovitus alistuda südames asetsevale Ülihingele seda, et inimene peaks alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, Kṛṣṇale. Arjuna on juba tunnistanud Kṛṣṇat kui Kõigekõrgemat. Seda kinnitas ta kümnendas peatükis sõnadega paraṁ brahma paraṁ dhāma. Arjuna on tunnistanud Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust ja kõikide elusolendite kõrgeimat elupaika, ning seda mitte üksnes isikliku kogemuse põhjal, vaid toetudes ka sellistele suurtele autoriteetidele nagu Nārada, Asita, Devala ja Vyāsa.