TEXT 21
vedāvināśinaṁ nityaṁ
ya enam ajam avyayam
kathaṁ sa puruṣaḥ pārtha
kaṁ ghātayati hanti kam
veda — teab; avināśinam — hävitamatu; nityam — alati eksisteeriv; yaḥ — see, kes; enam — see (hing); ajam — sündimatu; avyayam — muutumatu; katham — kuidas; saḥ — see; puruṣaḥ — isiksus; pārtha — oo, Pārtha (Arjuna); kam — keda; ghātayati — põhjustab valu; hanti — tapab; kam — keda.
Oo, Pārtha, kuidas saab inimene, kes teab, et hing on hävitamatu, igavene, sündimatu ja muutumatu, kedagi tappa või sundida kedagi tapma?
Igal asjal on oma kindel otstarve ning inimene, kes omab täielikke teadmisi, teab, kus ja kuidas igat asja selle täpses funktsioonis rakendada. Ka vägivallal on oma kindel otstarve ning seda, milline see on, teavad vaid täielikke teadmisi omavad inimesed. Ehkki õiglus rahu nimel näeb ette tapmise eest hukka mõistetud inimese tapmise, näeb selline seadus ette vägivalda õiguskoodeksi alusel ning on seega õigustatud. Inimkonna seadusteraamatus „Manu-saṁhitās" kinnitatakse samuti, et mõrvar tuleb määrata surma, et vabastada teda sedasi kannatustest oma järgmises elus, mida tema suur patt põhjustaks. Seega kuningas, kes annab korralduse mõrvarid üles puua, teeb viimastele hoopis head. Kui Kṛṣṇa käsib võidelda, tuleb samuti mõista, et see vägivald on suunatud kõrgeima õigluse jaluleseadmiseks ja seepärast peab Arjuna täitma käsku, mõistes, et vägivald, mida on rakendatud Kṛṣṇa eest võideldes, ei ole sisuliselt vägivald, seda enam, et inimest või õigemini hinge ei ole võimalik kunagi tappa. Seega on õigluse jaluleseadmiseks rakendatud niinimetatud vägivald lubatud. Kirurgilise operatsiooni eesmärgiks ei ole ka mitte patsiendi tapmine, vaid tema terveks ravimine. Seega, võideldes täie teadlikkusega Kṛṣṇa juhise kohaselt, ei ole võimalik, et Arjuna sooritaks pattu, mis omaks mingeid negatiivseid järelmõjusid.