No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 26

atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi

atha — kui, ometigi; ca — samuti; enam — see hing; nitya-jātam — alati sündinud; nityam — igavesti; — või; manyase — sa arvad nii; mṛtam — surnud; tathā api — ikkagi; tvam — sina; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; na — mitte kunagi; enam — hinge üle; śocitum — hädaldama; arhasi — väärid.

Ja isegi siis, oo, tugevakäeline, kui sa arvad, et hing [või elu tunnused] sünnib alati ja sureb igavesti, pole sul ikkagi põhjust muretsemiseks.

Alati eksisteerib üks kategooria budismile küllalt lähedast õpetust esindavaid filosoofe, kes ei usu kehast lahusseisva hinge eksistentsi. Käesolevast värsist ilmneb, et kui Jumal Kṛṣṇa jutustas „Bhagavad-gītāt", olid sellised filosoofid olemas ning neid tunti kui lokāyatikaid ja vaibhāṣikaid. Sellised filosoofid väidavad, et elu saab võimalikuks teatavate materiaalsete elementide sobiva kombinatsiooni tulemusena. Ka kaasaegsed materialistlikult meelestatud teadlased ja filosoofid arvavad samamoodi. Nende kinnituste kohaselt on keha füüsiliste elementide kombinatsioon ning teatud hetkel ilmnevad selles füüsiliste ja keemiliste elementide koostoimel elu tunnused. Antropoloogia põhineb sellisel filosoofial. Käesoleval ajal on Ameerikas populaarseks saamas mitmed pseudoreligioonid, mis kõrvuti nihilistlike mittepühendumuslike budistlike sektidega samuti seda filosoofiat toetavad.

Isegi juhul, kui Arjuna oleks vaibhāṣika filosoofi kombel keeldunud uskumast hinge olemasolusse, poleks tal ikkagi olnud muretsemiseks mingit põhjust. Keegi ei muretse suvalise keemiliste ainete kogumi pärast sedavõrd, et loobuda oma kohustuste täitmisest. Samal ajal raiskab kaasaegne teadus ja sõjatööstus vastase üle võidu saamiseks tonnide kaupa kemikaale. Vaibhāṣika filosoofia kohaselt hävib niinimetatud hing ehk ātmā keha hävimisega. Seega, olenemata sellest, kas Arjuna oleks aktsepteerinud vedakirjanduse järeldust, et hing on aatomisuurune osake või poleks ta uskunud hinge eksistentsi, ei oleks tal ikkagi olnud põhjust muretsemiseks. Vastavalt viimasele teooriale tekib mateeriast igal hetkel lugematul hulgal elusolendeid, samamoodi nagu neid igal hetkel lugematul hulgal kaob, mistõttu pole seda teooriat tunnistades mingit põhjust taoliste sündmuste pärast muretseda. Kui hing ei teeks läbi uusi sünde, poleks Arjunal ka mingit põhjust karta oma patuste tegude, nagu seda on oma vanaisa ja õpetaja tapmine, järelmõjusid. Kuid samal ajal pöördus Kṛṣṇa Arjuna poole siiski sarkastiliselt nimega mahā-bāhu ehk tugevakäeline, sest vähemalt Kṛṣṇa ei aktsepteerinud vaibhāṣikate teooriat, mis on vastuolus vedalike tarkustega. Kṣatriyana kuulus Arjuna vedalike kultuuritraditsioonidega ühiskonda, mis kohustas teda järgima selle printsiipe.

« Previous Next »