TEXT 29
āścarya-vat paśyati kaścid enam
āścarya-vad vadati tathaiva cānyaḥ
āścarya-vac cainam anyaḥ śṛṇoti
śrutvāpy enaṁ veda na caiva kaścit
āścarya-vat — imepärasena; paśyati — näeb; kaścit — keegi; enam — see hing; āścarya-vat — imepärasena; vadati — räägib; tathā — seega; eva — kindlasti; ca — samuti; anyaḥ — üks teine; āścarya-vat — samamoodi imepärasena; ca — samuti; enam — see hing; anyaḥ — teine; śṛṇoti — kuuleb sellest; śrutvā — olles kuulnud; api — isegi; enam — see hing; veda — teab; na — mitte kunagi; ca — samuti; eva — kindlasti; kaścit — keegi.
Mõned vaatavad hinge kui imepärast, mõned kirjeldavad teda imepärasena. Mõned kuulevad temast kui imepärasest, samal ajal kui teised, isegi temast kuuldes, ei suuda tema olemust vähimalgi määral mõista.
Kuna „Gītopaniṣad" põhineb suures osas „Upaniṣadides" kirja pandud põhimõtetel, pole üllatav, et samasisulise lõigu võib leida ka „Kaṭha Upaniṣadis" (1.2.7):
śravaṇayāpi bahubhir yo na labhyaḥ
śṛṇvanto ’pi bahavo yaṁ na vidyuḥ
āścaryo vaktā kuśalo ’sya labdhā
āścaryo ’sya jñātā kuśalānuśiṣṭaḥ
Fakt, et samasugune aatomisuurune hing pesitseb nii hiiglaslikus loomas või viigipuus kui ka mikroskoopilise suurusega bakterites, keda leidub ühes tollis miljoneid, on kindlasti imetlusväärne. Väheste teadmistega inimesed ja inimesed, kes pole võimelised elama lihtsalt, ei suuda mõista aatomisuuruse vaimusädeme imelisust, kuigi seda selgitab suurim autoriteet, kelle õpilaseks nende teadmiste omandamises oli isegi Brahmā, universumi esimene elusolend. Tänu puhtmaterialistlikule arusaamale asjadest ei ole käesoleval ajastul suurem osa inimesi võimelised mõistma, kuidas ühesugune väike osake võiks viibida nii hiiglaslike kui ka miniatuursete mõõtmetega kehas. Inimesed imetlevad hinge, nähes tema omadusi või kuuldes neist. Viibides materiaalse energia illusioonis, on inimesed sedavõrd süvenenud meeleliste naudingute uurimisse, et neil ei jäägi aega mõistmaks oma tegelikku olemust, ehkki on fakt, et oma tegelikku olemust mõistmata osutuvad kõik olelusvõitluses sooritatud tegevused kaotuseks. Ehk nad ei tea, et nad peaksid pöörama tähelepanu hingele ning leidma seeläbi lahenduse kõikidele oma materiaalsetele hädadele?
Inimesed, kes soovivad kuulda hingest, osalevad mõnikord loengutel, kus hinge tõelist olemust selgitatakse. Vahel aga võidakse neid tänu nende rumalusele valele teele juhatada ning nad hakkavad Ülihinge ja hingeaatomit üheks ja samaks pidama, eristamata nende suurusjärke. Väga raske on leida inimest, kes täpselt teaks, mis on Ülihing ja mis hingeaatom, millised on nende funktsioonid ja omavahelised suhted jne kuni kõikide väikseimategi detailideni välja. Ning veel raskem on leida inimest, kes oleks suutnud neid teadmisi ka lõpuni ära kasutada ning kes oleks võimeline kirjeldama hinge positsiooni mitmetest erinevatest aspektidest lähtuvalt. Kui aga inimene suudab mingil viisil jõuda hinge olemuse mõistmiseni, võib ta pidada oma elu edukalt elatuks.
Lihtsaim viis oma tõelise olemuse mõistmiseni jõudmiseks on aktsepteerida „Bhagavad-gītās" kirjutatut, sest need teadmised on andnud kõrgeim autoriteet, Jumal Kṛṣṇa, kes ei olnud mõjutatud ühestki teisest teooriast. Kṛṣṇa kui Jumala Kõrgeima Isiksuse aktsepteerimine nõuab aga siiski ka üksjagu askeese ja ohverdusi, olgu need siis sooritatud selles või eelnevates eludes. Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust on võimalik teadvustada vaid puhaste pühendunute põhjendamatu armulikkuse läbi ja mitte ühelgi teisel viisil.