TEXT 4
arjuna uvāca
kathaṁ bhīṣmam ahaṁ saṅkhye
droṇaṁ ca madhusūdana
iṣubhiḥ pratiyotsyāmi
pūjārhāv ari-sūdana
arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; katham — kuidas; bhīṣmam — Bhīṣmat; aham — mina; saṅkhye — lahingus; droṇam — Droṇat; ca — samuti; madhu-sūdana — oo, Madhu tapja; iṣubhiḥ — nooltega; pratiyotsyāmi — ma ründan vastu; pūjā-arhau — neid, kes väärivad kummardamist; ari- sūdana — oo, vaenlaste hävitaja.
Arjuna ütles: Oo, vaenlaste hävitaja, oo, Madhu tapja, kuidas saan ma lasta oma nooli selliste inimeste nagu Bhīṣma ja Droṇa pihta, kes väärivad minu sügavat austust ja lugupidamist?
Sellised suured kõrgemalseisvad isiksused nagu vanaisa Bhīṣma ja õpetaja Droṇācārya väärivad alati sügavat austust. Isegi kui nemad peaksid ründama, ei minda nende vastu rünnakule. Etiketi reeglite kohaselt ei astuta kõrgemalseisvate isiksustega isegi mitte sõnasõtta. Ka siis, kui nad käituvad mõnikord ebaviisakalt, ei tohi neile vastata samaga. Ent kuidas saaks siis Arjuna nende vastu rünnakule minna? Kas Kṛṣṇa astuks kunagi võitlusse Oma vanaisa Ugrasena või Oma õpetaja Sāndīpani Muni vastu? Need olid mõningad argumendid, mille Arjuna oma käitumise õigustuseks esitas.