TEXT 11
ye yathā māṁ prapadyante
tāṁs tathaiva bhajāmy aham
mama vartmānuvartante
manuṣyāḥ pārtha sarvaśaḥ
ye — kõik, kes; yathā — nagu; mām — Mulle; prapadyante — alistuvad; tān — neid; tathā — nii; eva — kindlasti; bhajāmi — tasun; aham — Mina; mama — Minu; vartma — teed; anuvartante — käivad; manuṣyāḥ — kõik inimesed; pārtha — oo, Pṛthā poeg; sarvaśaḥ — igas suhtes.
Ma tasun igaühele just niivõrd, kuivõrd ta Mulle alistub. Oo, Pṛthā poeg, kõik kulgevad Minu teed mööda.
Igaüks otsib Kṛṣṇat Tema avaldumiste erinevates aspektides. Śrī Kṛṣṇat, Jumala Kõrgeimat Isiksust, on võimalik osaliselt teadvustada Tema impersonaalses brahmajyoti säras või kõikeläbiva Ülihingena, kes viibib kõiges olemasolevas, ka aatomi osakestes, kuid täielikult saavad Kṛṣṇat teadvustada ainult Tema puhtad pühendunud. Tegelikult püüavad Kṛṣṇat teadvustada kõik elusolendid ning Jumal rahuldab neist igaüht vastavalt nende soovile. Ka transtsendentaalses maailmas on Kṛṣṇa Oma puhaste pühendunutega just sellistes transtsendentaalsetes suhetes, mida pühendunu soovib. Üks pühendunu võib soovida suhelda Kṛṣṇaga kui kõrgeima õpetajaga, teine kui lähedase sõbraga, kolmas kui oma poja või armsamaga. Kṛṣṇa tasub kõikidele pühendunutele võrdselt selle armastusega, mida nemad Tema vastu tunnevad. Samasugused vastastikused tunded eksisteerivad ka materiaalses maailmas, ning Jumal vastab Oma erinevatele kummardajatele võrdselt nende tunnetega. Puhtad pühendunud suhtlevad Temaga nii siin kui ka transtsendentaalses maailmas isiklikult, teenides Teda isiklikult, saades Jumalat armastusega teenides osa transtsendentaalsest õndsusest. Mis puudutab impersonaliste, kes soovivad sooritada vaimset enesetappu, hävitades enese kui elusolendi individuaalse eksistentsi, siis Kṛṣṇa aitab ka neid, liites nad Oma impersonaalsesse särasse. Sellised impersonalistid ei tunnista igavest õndsust täis Jumala Isiksust, mistõttu, olles hävitanud oma isiksuslikkuse, ei saa nad ka nautida Jumala transtsendentaalse isikliku teenimise õndsuse maitset. Mõned neist, kes ei asu kindlalt ka impersonaalse eksistentsi tasandil, pöörduvad tagasi siia materiaalsesse maailma, et väljuda sellest tegevusetuse seisundist. Neid ei võeta vastu vaimsetele planeetidele, kuid neile antakse võimalus tegutseda uuesti materiaalsetel planeetidel. Neile, kelle tegevuse eesmärgiks on oma töö viljade nautimine, annab Jumal yajñeśvarana nende ettekirjutatud kohustuste täitmise viljad ning joogidele, kes ihaldavad omandada müstilisi jõude, antakse need. Teisisõnu öeldes sõltub igaühe tegevuse edukus üksnes Jumala armulikkusest ning kõik erinevad vaimse arengu protsessid on vaid ühe ja sama tee erinevad astmed. „Śrīmad-Bhāgavatamis" (2.3.10) kinnitatakse, et kuni me ei jõua kõrgeima täiuslikkuseni, Kṛṣṇa teadvuseni, jäävad kõik meie üritused poolikuteks.
akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param
„Olenemata sellest, kas inimene on soovidest vaba [s.o. pühendunute seisund], kas ta ihaldab nautida oma tegevuse vilju või ta soovib vabanemist, peaks ta kõik oma jõupingutused suunama Jumala Kõrgeima Isiksuse teenimisele, et jõuda seeläbi lõpliku täiuslikkuseni, mis kulmineerub Kṛṣṇa teadvuses."